:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2019/01/07/11699412t1haf6b.jpg)
Neljapäeval peetud jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauas lepiti alanud jahihooajaks kokku senisest suuremas metskitsede küttimismahus.
Metskitsi hakatakse rohkem küttima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on jahiseaduse mõte eelkõige selles, et jahimehed ja maaomanikud omavahel kokkuleppe saavutaksid. „Olulisem küttimise konkreetsest mahust on see, et kahjud oleksid minimaalsed ja omanikule talutavad.“ ütles Talijärv. Ta lisas, et praegu on aga osades piirkondades kahjud väga suured ja suurenevad veelgi, kui jahimehed ei suuda metskitse arvukuse tõusu ohjata.
Samas tõi Talijärv konkreetse näite, kus Valgamaa metsakasvatajad esitasid eelmisel nädalal umbes 17 000 kahjunõude jahimeeste organisatsioonile.
Nõupidamisel osalenud keskkonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Rauno Veeroja kinnitas, et metskitse arvukus on tugevas tõusutrendis ja küttimismahte tuleb oluliselt suurendada.
Kui palju täpsemalt, see selgub lähinädalatel, mil tehakse lõplikud analüüsid ja vormistatakse konkreetsed küttimismahtude ettepanekud. Igal juhul on see suurem kui eelmisel hooajal soovitatud 30 000 isendit. Ulukiseire ekspertide sõnul on oluline, et küttimismahud maakondlikes jahinõukogudes jaotataks arvestades tegelikku olukorda.
Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puusti sõnul on metskitse arvukus kohati väga kõrge. „On piirkondi, kus metskitse on vähem, aga tervikuna on arvukus tugevalt tõusnud. Sellele annab tunnistust lisaks metsakahjudele ka liiklusõnnetuste suur arv ‒ 4400 hukkunud looma eelmisel aastal,“ ütles Puust.
Jahimeeste ja maaomanike ümarlaud on loodud ühiste kvaliteetsete otsuste tegemiseks jahinduses. Mõne aastaga on tehtud hulga ühiseid otsuseid, seal hulgas esitatud mitmed ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Ümarlaud käib koos vastavalt vajadusele umbes 2‒3 korda aastas.