:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
Setomaa Saatse muuseumis peeti laupäeval kümnendat sõirapäeva, kus huvilised said kaasa elada otse kõigi silme all toimuvale sõirateole, maitsta ja hinnata erinevaid sõiru ning külastada talusid.
VIDEOLUGU: Setod õpetasid Saatses sõira tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Setodele on sõir ikka väga tähtis. Keegi ei kujuta ette seto kööki sõirata,» ütles seto toidukultuuri edendaja, Mikitamäel Inara Vanavalgõ kohvitarõ pidav Inara Luigas.
Saatse sõirapäevad said alguse kümme aastat tagasi pärast, kui muuseumis mõeldi, millega inimesi sellesse Eestimaa lõppjaama meelitada. Leiti, et millega siis veel, kui kohaliku erilise toiduga.
Kohupiimast tehtav sõir on setode ja võrokeste ainulaadne toit, mida ajalooliselt ongi valmistatud Emajõest lõunas, aga ka Lätis, kus tehakse seto sõira sugulast jaanisõira. Viimasele on Euroopa Liit andnud juba ka geograafilise kaitse tähise, mida taotlesid oma sõirale ka setod ja võrokesed, kuid said Brüsselist esialgu eitava vastuse.