Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks ehitatud soomusrong nr 7 “Wabadus” jõudis Cesisesse, kus on külastajatele avatud kuni 22. juunini.
Soomusrong „Wabadus“ jõudis Lätti
Muuseum-soomusrongiga tähistatakse Lätis 100 aasta möödumist Landeswehri sõjast ja Võnnu lahingus saavutatud võidust.
22.juunil korraldatakse Cesises ka Võnnu lahingu ainetel taaslavastus, kus osalevad sõjaajaloo-klubid nii Lätist, Eestist, Leedust kui ka Venemaalt.
Koostöös Läti 100 juubelitoimkonna ja Cesise linnavalitsusega varustati „Wabaduse“ näitus ka lätikeelsete Vabadussõda ja soomusrongide ajalugu tutvustavate tekstidega, lisaks juba olemasolevatele tekstidele eesti, vene ja inglise keeles.
Sõjamuuseumi direktori Hellar Lill sõnutsi on tore, et sarnaselt saja aasta tagustele ajaloolistele soomusrongidele jõuab ka soomusrong nr 7 “Wabadus” Lätti.
„Juba Lõuna-Eesti peatuskohtades oli rongi uudistamas palju lõunanaabreid. Tore, et Võnnu lahingu 100. aastapäeva paiku saab rongi ja näitusega tutvuda Lätis ja läti keeles,” ütles Lill.
Läti 100 programmijuhi Leonarda Ķestere sõnul on lätlastel rongi saabumise üle väga hea meel.
“Soomusrongi saabumine Lätti näitab väga head koostööd kahe riigi vahel ning aitab meil vääriliselt tähistada Läti vabadusvõitluse 100. aastapäeva. Oleme väga tänulikud Eesti kolleegidele ja Eesti Sõjamuuseumile selle väga erilise kingituse eest,” kinnitas Kestere.
Alates aasta algusest mööda Eestit sõitnud muuseum-soomusrongi on seni külastanud üle 35 tuhande inimese, peale soomusrongi Lätist naasmist on see alates 25. juunist külastajatele avatud Tallinnas Liiva jaamas.
1918. aasta Vabadussõjas tegutses kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi, kuid muuseum-soomusrong nr 7 „Wabadus“ ei ole ühegi Vabadussõja-aegse rongi koopia. Taasloodud soomusrongi koosseisu kuuluvad suurtükivagun, kuulipildujavagun, dessantvagun ja sanitaarvagun.
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Soomusrongi ja -auto liikumisse Wabaduse teekonnal annavad oma panuse Eesti Raudtee, Kaitseliit, turvafirma USS, kohalikud omavalitsused ja mitmed muuseumid. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse on koostanud Eesti Sõjamuuseum.