Valga kolemaja lammutamist näidatakse Veneetsias maailmale

Aasa 1 hoone Valgas Foto: Valga vallavalitsus

Valgas aadressil Aasa 1 asuvast majast võib ilmselt saada Eesti kuulsaim lobudik, sest peagi on tema lammutamist näitav film Eesti ekspositsiooni põhielement arhitektuurivaldkonna maailma tippsündmusel.

Linna väärikast kahanemisest rääkiv ekspositsioon võitis õiguse esindada Eestit järgmisel aastal Itaalias 17. Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Eesti Arhitektuurikeskus korraldas riigi esindaja leidmiseks võistluse, kus osales 13 projekti. Teise vooru jõudis neist viis ja võidu noppis projekt «Väärikas kahanemine», mis avab võimalusi, kuidas kasutada väikeasulate linnasüdamete elavdamise võtteid rahvastiku kahanemisega kohanemisel.

Autorite sõnul on elanikkonna kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elanike elukvaliteedi tõstmisele ja kohatunnetuse ning -identiteedi tugevdamisele. Ekspositsiooni sõnum on, et kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ja siinkohal annab linnadel ja arhitektidel endil väga palju ära teha.

Lammutamine suurel ekraanil

Ekspositsiooni põhielement on Valgas aadressil Aasa 1 asuva aastaid tühjana seisnud maja lammutamise protsessi kajastav lühifilm, mis sünnib režissöör Anna Hintsi ja helilooja Liisa Hirschi koostöös. Maja lammutamine peaks hakkama juba sel suvel.

Võidutöö autoriteks on Jiri Tintera, Kalle Vellevoog, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn. Valga vallaarhitekt Jiri Tintera lausus, et Eesti saab enda käsutusse umbes 60-ruutmeetrise näitusesaali. «Saali tagaseina tuleb suur ekraan, kus jookseb pidevalt Aasa 1 lammutamise video. Mõlemal küljel on väiksemad ekraanid, kus näidatakse Eesti linnade vastvalminud keskväljakuid. Siis veel valgustuspink või -laud, mille peal tutvustatakse Eesti ja Valga rahvastiku arenguid.»

Tintera sõnul on tegu esialgse kavandiga, mida on nüüd aasta aega võimalik lihvida ja vajadusel ümber teha.

Töö teadvustab arhitekti kaalukat rolli

Žürii hindas projekti juures kõrgelt ruumipoliitiliselt ambitsioonika teemaga tegelemist, mis on Euroopas läbivalt aktuaalne. Teema on üle Euroopa suhteliselt laiale auditooriumile üsna hõlpsalt mõistetav ja siin on palju ainest, mida sügavuti uurida. Projekt on mitmekihiline, siin on olemas nii uurimuslik osa (inimgeograafia), arhitektuurne ja linnaehituslik väljund (väljakud) kui ka kunstiline mõõde (film).

Väikelinnade kahanemise teemat on rahvusvaheliselt palju käsitletud ning ekspositsiooniga on võimalus näidata, et ka Eesti tegeleb kahanemise küsimustega ning avada laiemale publikule Eesti lähenemisnurka – EV100 arhitektuuriprogramm «Hea avalik ruum» aitab uuendada 15 linna keskusi, peaväljakuid, peatänavaid ja nendega piirnevad alasid.

«Võidutöö aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel. Kahanemise kui nähtusega tuleb paratamatult tegeleda ning üks võimalus, kuidas sellega kaasnevate probleemidega toime tulla, on kahtlemata linnaruumi kvaliteedi parandamine. EV100 arhitektuuriprogrammil «Hea avalik ruum» tuginev ekspositsioon näitlikustab väga hästi Eesti arhitektide pingutusi pidurdamaks hääbumist linnaruumi arendamise teel. On väga tervitatav ja vajalik, et ekspositsiooni autorid soovivad need väljakutseid viia ka rahvusvahelisele tasandile,» ütles kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.

17. Veneetsia arhitektuuribiennaal toimub 23. maist kuni 29. novembrini 2020. aastal ja seda kureerib arhitekt ja teadlane Hashim Sarkis, omanimelise stuudio peaarhitekt.

Eesti osalemist Veneetsia arhitektuuribiennaalil toetavad Eesti Kultuurkapital ja kultuuriministeerium.

Veneetsia arhitektuuribiennaal on üks maailma olulisematest arhitektuurisündmustest, mida külastab tavaliselt üle 100 000 inimese. Sündmus toimub iga kahe aasta tagant.