Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Siim Saavik: nagu hane selga vesi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Siim Saavik
Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Jälle möödusid need toredad pühad, kus sai süüa ohtrasti rasvast nõrguvaid grillvorste ja rüübata peale kihisevat humalavett. Tugevamad talupojad katsusid omavahel rammu nagu muiste ja mõned neist sõitsid mootoriga kaarikul otse politsei käte vahele, mis nii mõnegi pidulise pärast noomituse kättesaamist ka ruuduliste akende taha järele mõtlema viisid.

Nagu elus ikka, kipub ajalugu ennast kordama. Ei vaevu need üle võlli pidutsejad meediast lugema, et jaanipäeva paiku on mundrimehed seaduserikkujate püüdmisel eriti aktiivsed ja just jaaniööl nabitakse roolijoodikuid ja teisi pahategijaid kinni eriti rohkesti.

Ikka kallab mõni mehepoeg simmanil või kodus endale sisse ülearu palju kangemat kraami ja asub vägitükke tegema. Klaarib peol kamraadidega arveid või nahutab kodus naist, ise silmini täis. Lisaks leidub kahjuks neidki, kes sellises seisundis rooli taha kipuvad, ikka lootuses, et «ega mina vahele jää».

Lootus kustub alles siis, kui alkomeeter näo ette surutakse või käsi selja taha väänama hakatakse.

Paraku aga tuleb siiski tunnistada, et seadusesilm kõikjale ei ulatu. Vägivallatsejad ja roolijoodikud just sellele oma lootuse rajavadki. Kuigi statistika näitab, et politsei fikseerib jaanipühadel tunduvalt rohkem rikkumisi kui mõnel teisel päeval, jääb küllap suur osa vägitegusid päevavalgele toomata.

Jaanipäevast ei pea ju tegema joomispidu. Teeks parem lõket, sööks šašlõkki ja salatit ning rüüpaks kõrvale mõnd karastusjooki.

On kurb, kuidas ühel tähtpäeval paljud inimesed ikka ja jälle oma mõistuse kaotavad. Samas oleks lahendus ju lihtne: iga inimene saab oma käitumist muuta ning jätta neist Lätist toodud varudest midagi järele ka. Jaanipäevast ei pea ju tegema joomispidu. Teeks parem lõket, sööks šašlõkki ja salatit ning rüüpaks kõrvale mõnd karastusjooki. On endal hea olla ja kaaslased ei pea taluma tüütut purjutajat. Ära jääb ka hommikune peavalu või ebameeldiv ärkamine politseimajas.

Paraku on kõik see manitsemine ning jutt ikka ja jälle nagu hane selga vesi. Tabatud roolijoodikutest ja vägivallatsejatest sai lugeda selgi aastal ja saab ka järgmisel. Need juhtumid korduvad aastast aastasse. Mõttemaailma ja käitumismustrite muutust võib ehk loota aastakümnete jooksul, kuid tegelikult võiks seda tasapisi muutma hakata juba nüüd, kas või järgmisel jaanipühal.

Jaanipäev ja alkohol ei pea traditsioonina kokku käima nagu jõulud ja verivorst.

Tagasi üles