Anti Allas: Võru annab ruumilisele arengule vunki mano
Võru uue keskväljaku täitumine eluga sõltub linnapea sõnul nüüd kõigi elanike pealehakkamisest ja nutikusest. Et ideedele hoogu anda, avab meer ka tulevikuplaane, mis on kavas teoks teha juba lähiajal.
Kõigile Lõuna-Eesti Postimehe lugejatele on mul rõõm pisut naljatades teatada, et Võru kahe kauni jalaga taburetil (imeilus Katariina allee ja Eesti kauneim järverand Tamula ääres) on nüüd ka samaväärne kolmas jalg. Selleks sai taastatud Võru linna ajalooline süda – keskväljak. Uskuge mind, palju kimmämp tunne on nüüd.
Linna saabuvate külaliste jaoks on nüüd selgelt markeeritud linna keskkoht, kus peatuda, saada inspiratsiooni väljaku moodsast, julgest ja unikaalsest disainist ning kust seada samme edasi linna ja maakonna teisi vaatamisväärsusi külastama. Tulkõ kimmäle kaema!
Artur Adson on oma «Väikelinna moosekandis» kirjutanud järgnevad read: «Häärberiesine lai ja pikk ala laskus aegamisi kuni järveni, võimaldades suure turuplatsi ja kirikuväljaku rajamise. Nõnda oli hoolitsetud nii kunagise mõisa kui ka pärastise linna ilu ning esinduslikkuse eest.»
Nii nagu minevikus, nii ka täna ja tulevikus vajab meie armas ja arenev Võru esindusväljakut. Kohta, kus toimuksid linna suurüritused ja mis oleks atraktiivne nii ettevõtjaile kui ka vaba aja veetjatele. Võime olla rõõmsad, et oleme üheskoos suutnud linna ajaloolise südame taas tuksuma panna.
Samas anname endale selgelt aru, et keskväljaku täitumine eluga sõltub veel meie kõigi pealehakkamisest ja nutikusest. Vähemalt eeldused selleks on loodud. Välikohvikud, aastaringne uisuväli, noorte idee- ja päikeseinkubaatorid ootavad oma järge. Kui kellelgi on veel mõni julge idee, mida ägedat sellel väljakul võiks ette võtta, siis Võru linnavalitsuse headele ideedele avatud meeskond igatahes mõtleb ja aitab selle teostumisele kaasa.
Kaunis järverand, eriline rulapark ning mitmesugused vaba aja veetmise võimalused on muutmas Võru linna arvestatavaks kuurortlinnaks. Suureneb liiklusturvalisus ja rajatakse nüüdisaegne haljastus.
Võru elukeskkondlikud ja ruumilised ambitsioonid ei lõpe keskväljakuga. Suure tööna oleme võtnud ette kolme olulise tänava kapitaalse remondi ja linnaruumi nüüdisajastamise ehk pisut vürtsikamalt väljendudes nõukogude ajast tänapäeva toomise. Räpina suunast linna sisenev samanimeline tänav saab juba aasta lõpuks täiesti uue sisu ja väljanägemise nii sõidutee, kergliiklus- ja kõnniteede kui ka ettevõtlusaladega piirnevate parklate osas. Suureneb liiklusturvalisus ja rajatakse nüüdisaegne haljastus.
Alustame ka Vilja tänava kapitaalse ümberehitusega, millega soovime valmis jõuda 2020. aasta lõpuks. Lisaks projekteerime tänavu Jaama tänava ning taotleme toetust selle transiittee kapitaalseks remondiks. Siinkohal esitan ka avaliku palve riigi keskvalitsusele: palun ärge unustage uusi plaane tehes ära maakonnakeskusi!
Praeguses omavalitsuste rahastusmudelis ei ole maakonnakeskuste rahastamine ja neile pandavad kohustused kaugeltki õiglases proportsioonis. Vaadake, kui oluline roll teenuste ja töökohtade säilimisel on kanda Võrul, Põlval ja Valgal ning kui nigel on samas selle rolli täitmiseks antava raha hulk. See on ka põhjus, miks maakonnakeskustesse jõudes võime märgata teede kvaliteedi olulist langust võrreldes nendesse suunduvate riigiteedega. Tegelikult ei peaks see ju nii olema. Väiksemaid keskusi läbivad riigiteed on õnneks riigi ehitada ja hooldada. Selles suhtes on neil kergem.
Riigi tugi on hää, kuid ainult sellele lootma jääda ei saa. Oleme endale selgelt teadvustanud, et peame töötama väga sihikindlalt kolmel suunal.
Esiteks peame looma eeldused uute elamualade rajamiseks Võrru. Oleme alustamas Liitva linnaosa ja Roosi täna vahelise ala kasutuselevõtu ideelahenduse väljatöötamisega. Ala suurus on ligi 50 hektarit ja see võiks pakkuda Tamula järve piirkonnas igati nüüdisaegset linnaruumi neile, kes soovivad rajada Võrru oma uue kodu.
Teema on Võru arengu mõttes kriitilise tähtsusega, kuna praegu napib meil tühje krunte noortele peredele. Seetõttu kolitakse oma kodu rajama hoopis Võru ümbrusesse, mõne kilomeetri kaugusele linna piirist, kuid paljusid teenuseid saadakse ikkagi linnast. Häda on selles, et maksuraha rändab koos sissekirjutusega valda, kuid millest siis linn kvaliteetsed teenused kinni maksab?
Viimastel aastatel on korteri soetamise vastu huvi tundnud ka suvel siin puhkust veeta soovijad. Räpina tänav saab juba aasta lõpuks täiesti uue sisu ja väljanägemise: nii uue sõidutee, kergliiklus- ja kõnniteed kui ka parklad.
Teiseks peame kaasa aitama muinsuskaitsealale jäävate ajalooliste hoonete remondile. See töö kannab eelmisega sama eesmärki: rohkem elu linna tagasi. Sisuliselt tähendab see elu- ja äritegevuse tagasitoomist vanalinna puithoonetesse. 2018. aastal linna algatatud toetusmeede on käivitunud edukalt, kuid vajab järgnevatel aastatel olulist mahu kasvatamist, et saaksime anda toetust rohkematele taotlejatele.
Viimastel aastatel on korteri soetamise vastu huvi tundnud ka suvel siin puhkust veeta soovijad, kuna elukeskkond on siin selleks suurepärane. Kaunis järverand, eriline rulapark ning mitmesugused vaba aja veetmise võimalused on muutmas Võru linna arvestatavaks kuurortlinnaks.
Samuti kavatseme toetada igakülgselt ettevõtlust. Linnavalitsus on püüdnud pidada ettevõtjatega maksimaalselt head dialoogi ning proovinud igati kaasa aidata nende murede lahendamisele linnaruumi planeerimise ja kujundamise kaudu.
Seetõttu on mul hea meel anda teada, et järgmisel volikogu istungil on plaanis algatada detailplaneering umbes 10 hektari suurusele Luha tn 16 kinnistule. Eesmärk on määrata ehitusõigused multifunktsionaalse vabaajakeskuse rajamiseks, mis sisaldab muu hulgas veekeskust, hotelli, moodsat kino ja palju muud sinna juurde kuuluvat. Ettevõtja väljakäidud idee köidab kindlasti inimeste tähelepanu ja väärib planeeringu koostamise käigus igakülgset läbimõtlemist.
Nagu loetust võite veenduda, ei lepi Võru vaikse hääbumisega. Eri sektorite omavaheline mõistlik koostöö ja ühine panustamine annavad linna arengule oluliselt vunki mano.