Üle 50 loodusfotograafi saatsid ministrile Eesti looduses toimuva tõttu ühispöördumise

Eesti loodusfotograafid, kes aastate jooksul igapäevaselt ja regulaarselt looduses käivad, on mures Eesti looduses toimuva pärast. Nende sõnul torkab valusalt silma vana metsa vähenemine ja asendumine noorendikega või segipööratud pinnasega metsamaaga. Foto: Urmas Luik

Üle 50 Eesti loodusfotograafi saatsid keskkonnaministrile Rene Kokale pöördumise, milles ei olda rahul Eesti looduses toimuvaga.

Nende hulgas on ka auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti loodusfotograafid nagu Remo Savisaar, Sven Začek, Arne Ader, Ingmar Muusikus ja teised.

Paljud allkirjastanud on rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud loodusfotograafid, kes on Eesti diplomaadid ning visiitkaardid läbi piltide. Kes loovad positiivset kuvandit Eesti kui loodushoiu ning meie loodust väärtustavast riigist.

Eesti loodusfotograafid, kes aastate jooksul igapäevaselt ja regulaarselt looduses käivad, on mures Eesti looduses toimuva pärast. Nende sõnul torkab valusalt silma vana metsa vähenemine ja asendumine noorendikega või segipööratud pinnasega metsamaaga, kus kasvama hakkav või kuhu istutatav uus mets ei ole enam endisega võrreldava kvaliteediga ökoloogilises ega isegi metsanduslikus mõttes; veel enam – raske on ette kujutada, et tulevased sugupõlved sellises metsas isegi jalutada saaksid.

Pöördujad märgivad, et väga paljud linnuliigid ja ka imetajad vajavad elupaigaks aga just vana loodusmetsa, kus on mitme puuliigi vanem põlvkond koos noorema järelkasvuga, kus on rohkem välja kujunenud alarinded ja nende liigiline mitmekesisus suurem, ning kus on enam välja kujunenud ühetaolist keskkonda rikastavaid nišše (häilusid, seisvaid ja lamavaid kõdupuid jne), mis on paljudele metsaliikidele olulised. Kõrgema loodusväärtusega vanemates metsades tuleks rakendada püsimetsandust, mis lubab metsal pikema aja vältel kujuneda ja mille looduslik mitmekesisus on oluliselt suurem, kui 60 aastaga moodustuda jõuab.

Viis ettepanekut ning lahendust :

    Miljööväärtuslike metsade ( eestlaste mõttemaailmas metsaga seotud kindlad paigad; asulate ümbrus; maa-asulate ümbrus; talud, mis on ostetud olema metsa keskel jne) säilitamist püsimetsandusvõtete kasutamisega eesmärgiga tagada looduslik mitmekesisus;

    Üleüldise lindude kevad-suvine pesitsusrahu kehtestamine;

    Üldise metsasuse indeksi ja miinimum pindala väljatöötamist ja seadustamist, mille väärtustest allapoole metsasus piirkonnas langeda ei või. Lisaks peaks olema veel "vahelduvuse" või "lubatud maksimaalse lageduse" indeks, mis tagaks naabermetsade läheduse;

    Metsakoridoride nõude kehtestamine teatava kindla ja arvväärtusena, mitte pehme lubadusena.

    10 km kaugusel igast Eestimaa punktist (väljaspool linnalist asulat) asub vähemalt üks vähemalt 100- aastaste puudega mets.

Iga täidetud punkt eeltoodust aitab kaasa Eesti looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse kasvule. Eesti ei peaks käima sama teed, mida on käinud paljud teised Euroopa riigid, kus täna tegeletakse looduse taastamistöödega, kuna suur osa loodusest on juba hävitatud. Taastamine on sageli võimatu ja kordades kulukam kui olemasoleva säilitamine.

Pöördumist toetavad ja kirjutavad alla:

Aare Udras

Ainar Unus

Alla Kirillova

Andrus Allikas

Arbo Rae

Arne Ader

Arvo Siir

Eleri Lopp-Valdma

Erik Karits

Erik Mandre

Eugen Kaur

Ingmar Muusikus

Jaak Sildma

Jan Lepamaa

Janek Ann

Joosep Ailiste

Kalmer Lehepuu

Karl Jakob Toplaan

Katrin Tarand

Kauro Kuik

Kenno Kaupmees

Kristjan Madalvee

Mariann Rea-Peterson

Marje Metsaots

Marko Kuivonen

Marko Poolamets

Martin Piispea

Mati Kose

Mikk Matsi

Oliver Kruve

Pääro Metsand

Peeter Karask

Peeter Vissak

Peter Lind

Priit Tammjärv

Ragnis Pärnmets

Rain Nirgi

Raul Harro

Rauno Roos

Rein Kuresoo

Remo Savisaar

Sander Sirelbu

Siim Vaar

Sten Lauba

Sven Začek

Tarmo Mikussaar

Tiina Hansen

Tiit Jürisson

Toivo Lepik

Uve-Rain Uusrand

Werner Daffe