/nginx/o/2019/06/11/12251090t1h1d60.jpg)
/nginx/o/2019/06/30/12314416t1h443d.jpg)
Aastast aastasse on koolinoored suvevaheaega sisustanud esimese töökogemuse saamise ja taskuraha teenimisega. Järjest vähem näib selleks olevat aga võimalusi, sest paljud tööandjad kohalike noortega töölepinguid sõlmima ei kipu.
Kevin Koik: koolinoored tööotsinguil (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aktuaalses kaameras» andsid mõni nädal tagasi intervjuu Lõuna-Eesti maasikakasvatajad, kes kui ühest suust tõdesid, et võtavad laste asemel tööle pigem täiskasvanu, sest bürokraatia mitme alaealise töölise palkamiseks on niivõrd suur. Kahtlemata on kergem palgata võõrtööline Ukrainast, kui sõlmida lepingud mitme noorega, kelle tööaeg on seadusega piiratud. Ühtpidi tuleb mõista kasumit taga ajavaid ettevõtjaid, teisalt teeb valitsev olukord tulevikule mõeldes murelikuks.
Tööd nagu maasikakorjamine või teenindus on alati olnud noortele esimene proovikivi tööturul. Kui aga säärased jõukohased ametikohad täidetakse võõrtööjõuga või ülekvalifitseeritud täiskasvanutega, ei jää noored ilma mitte ainult taskurahast ja väärtuslikust kogemusest, vaid ka võimalusest luua tööharjumus.
Jääb vägisi mulje, et noori sildistatakse sääraste negatiivsete sõnakõlksudega neile eneseteostusvõimalust andmata.
Edasist elu silmas pidades on see suur kaotus nii noorele indiviidile endale kui ka ühiskonnale üldiselt. Nimetatud kaotus väljendub kurikuulsate «lumehelbekeste» tekkes, kelle ees vanem põlvkond justkui hirmul on. Jääb aga vägisi mulje, et noori sildistatakse sääraste negatiivsete sõnakõlksudega neile eneseteostusvõimalust andmata.
Väikelinnades ja maapiirkondades on oma roll ka tööpuudusel. Ilma tutvusteta ja sõprade sõpradeta on minu isikliku kogemuse põhjal olnud üpris keeruline leida võimalust taskuraha teenimiseks. Ka omavalitsuspiirkondades toimivatest õpilasmalevatest kõigile noortele ei piisa.
Ei saa öelda, et tööandjad on Eestimaalt haihtunud, tööpuudus tundub väikelinnade noorte seas lihtsalt olevat süvenemas. Suuremat abi probleemi lahendamisel saaks edukalt osutada erasektor.
Tuleb avaldada austust ettevõtetele, kes on söandanud palgata noori ja rohelisi. Julge ja äärmiselt kiiduväärt ettevõtmine, kahtlemata. Tõsi, alaealiste töölevõtmine põhjustab omaette bürokraatiat, kuid see on investeering Eesti riiki ja meie tulevikuühiskonda. Seda peaksid kohalikud ettevõtjad ja tööandjad silmas pidama. Võiks ju ligimese aitamine samuti kuuluda kodanikukohuse hulka.