Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Külakoer kargas suvitajale kõri kallale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koeral peavad mingid reeglid olema, mida ta võib ja mida ei või, ütleb oma taksikoera ka maal rihma otsas jalutav Valdur Raudvassar.
Koeral peavad mingid reeglid olema, mida ta võib ja mida ei või, ütleb oma taksikoera ka maal rihma otsas jalutav Valdur Raudvassar.  Foto: Arved Breidaks

Õnneks taipas ta haarata koeral lõualuude liitekohast ja pigistada sealt nii kõvasti, et rotveileri mõõtu segavereline Pätu pidi mehe kõrist lahti laskma. Ning kuigi järgmisel hetkel lõi peni hambad juba ohvri vasakusse randmesse, suutis 75-aastane Peeter (nimi on inimese palvel muudetud) kõige hullema ära hoida.

See juhtus täpselt kuu aega tagasi, 5. juunil Võrumaal Noodaskülas. Maalilise Kütioru nõlval asuvas külas elab suviti kaks pensionäridest vanapaari, kes mõlemad langesid juuni alguses mõnepäevase vahega ühe ja sama külakoera rünnaku ohvriks.

«Tulin maja juurde ja kuulen, Peeter kurgupõhjast karjub, et Liia, kus sa oled, Liia!» meenutab Peetri abikaasa Liia (seegi nimi muudetud). «Lähen kööki, Peeter tõmbab rullist paberit ja mässib käe ümber. Mis sul juhtus?» Kuulnud veritsevate haavadega mehelt, et nende õuelt läbi astunud külamehega kaasas olnud pirakas koer oli talle kõri kallale hüpanud, otsis Liia aega viitmata välja viina, puhastas sellega mehe haavad ja seejärel sõideti EMOsse.

Tagasi üles