:format(webp)/nginx/o/2019/07/14/12364912t1h4784.jpg)
Põlva spordihoones ujumas käinud inimesed ei suudaks sinna taas sisse astudes tõenäoliselt enam esimesel korrusel orienteeruda, sest riietus- ja duširuumid on välja lõhutud ning nende asemel laiutab suur saal.
Direktorikabinetis lõid töömehed reede keskpäeval sepahaamriga vaheseina viimast nukki lahti ning sellega olid lammutustööd ka seal peaaegu lõppenud.
«Minu kunagisse kabinetti tuleb kaks eri temperatuuriga mullivanni. Fuajee ja ujula vahel olnud läbipaistev vahesein kaob, misjärel mullivannide ala liitub basseiniga ning vahesein tuleb teise kohta,» selgitas Põlva spordikooli direktor Markus Käo.
Ujulas jääb kõik vanamoodi. Kui seni pääses riideid vahetama nelja ruumi, siis edaspidi jääb alles kaks suuremat, kuhu muu hulgas tulevad lukustatavad kapid. «Seni võis taskutesse või kottidesse jäetud asju paratamatult kaduma minna, kuigi väärtuslikke esemeid oli võimalik jätta ka valvelauda. Loodetavasti edaspidi see mure kaob, kui igaüks võtab võtme koos käepaelaga kaasa,» märkis direktor.
Eri tüüpi saunad
Mõlema riietusruumi kõrval on eraldi meeste- ja naistesaun. Ujula poolt pääseb ühisele saunadealale, kuhu tulevad leili-, auru- ja aroomisaun.
Küsimusele, kuhu need kõik ära mahuvad, kostis Käo: «Kui projekteerimine algas, kahtlesin ise ka. Aga kui projekt valmis sai, tundub, et mahuvad.»
Lahendus, kuidas kontrollida ujulas ja saunades viibimise aega, on alles väljatöötamisel. «Ka vanas ujulas oli ujumiseks ette nähtud tund aega ning sellest peeti üsna hästi kinni,» lausus asutuse juht.
Direktor lootis, et tekib mitmekesiseid võimalusi: kui keegi saunas käia ei taha, saab ta minna üksnes ujuma või vastupidi. «Hea näide on võtta Värskast, kus niisama saunaalale ei pääse. Riietusruumi saun jääb igal juhul basseinikülastuse piletihinna sisse. Samas oleks mõistlik, et kui inimene juba siia tuleb, pääseb ta vabalt igale poole. Tulevast hinnakirja meil veel pole, selle otsustame koos vallavalitsusega.»
Seni oli maja tagumine saun esmaspäevast neljapäevani õhtuti ühiskasutatav, reedel ja laupäeval olid eraldi saunad meestele ja naistele. Ujulas ja saunas sai käia ühe piletiga.
Omale kohale jääb lastebassein, seega saavad ka väiksemad külastajad rahus sulistada.
Ehituseks ette nähtud neli kuud
Tööd on käinud nädal aega ning ehitustöödeks on ette nähtud neli kuud. «Kui seni oleme ujula harjumuspäraselt avanud septembri lõpus, siis tänavu saab ujuma tulla oktoobri lõpus või novembri alguses. Üleval olevat saali ja jõusaali aga saab kasutada kogu aeg,» toonitas direktor.
Markus Käo tunnistas, et suuri unistusi, näiteks liugtorude paigaldamist, on ikka peast läbi käinud. «Sellel hoonel seab ruum oma piirangud. Kõik pinnad on juba niigi ära kasutatud, lisaks on maja pea krundi piirideni välja ehitatud. Laieneda saaks ainult ülespoole. Kes tahab tõesti torudest alla lasta, peab ette võtma teekonna Tartusse. Aga kes tahab ujuda, saunas käia või mullivannis mõnuleda, saab elamuse kätte ka Põlvas.»
Ujula täitumus on seni olenenud nädalapäevast, ilmadest ja muudest üritustest. «On olnud õhtuid, mil ujub üks-kaks inimest, teisel päeval on aga igal rajal neli-viis. Eriti palju käiakse hooaja keskel – ei saa kurta,» rääkis Käo. Ta lisas, et hommikupoole on basseinis ujuma õppinud algklasside õpilased ning lasteaialapsed. Käidud on ka kaugemalt Põlvamaalt.
Ehitab Põlva firma Eston-V OÜ. Töödejuhataja Raiko Rudissaare sõnul pole neil ujulatöid varem ette tulnud, küll aga lammutamist ja rekonstrueerimist. Reedel oli ametis kuus meest, hiljem tulevad spetsiifilisi töid tegema teised. «Praegu mingit kahtlust küll pole, ehitus peaks õigel ajal valmis saama. Seda enam, et ilm meie tööd ei mõjuta,» tõdes töödejuhataja.
TÖID POOLE MILJONI EEST
Põlva spordihoone renoveerimise projekti kogumaksumus on pea 500 000 eurot. Sellest 400 000 eurot tuli riigilt ja ülejäänu Põlva vallalt. «Et pakkumised läksid plaanitust natuke kallimaks, eraldas puudujääva osa vald,» rääkis spordikooli juht Markus Käo.
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)