Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/21/12391634t1h06a6.jpg)
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel töötas 2018. aasta lõpus Eestis 139 elektrituulikut koguvõimsusega 309,96 MW. Tuuleenergiat toodeti üle kümne korra rohkem kui 2005. aastal. Samas on jäänud toodang viimastel aastatel siiski vaid 5–7% piiresse kogu elektritoodangust.
Eleringi andmetel on elektrivõrku sisenenud taastuvelektritoodangus tuulest saadud elekter biomassist toodetud elektri kannul osatähtsuselt teisel kohal. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist moodustab tuuleenergia koguni 35%. Sealjuures on selle aasta nelja kuu kokkuvõttes 2018. aastaga võrreldes tuule osatähtsus taastuvenergiast suurenenud 7%.
Tuuleenergia eelis on keskkonnasäästvus ja piiramatu ressurss. Siiski kaasnevad tuuleparkide rajamisega ka probleemid, peamiselt negatiivne mõju linnustikule ja müra.
Kõige tuulisemad piirkonnad on tihti ka kauni avatud maastikuga alad ja neis paigus on kõige vähem märke inimese sekkumisest.
Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) aastaraamatu andmetel on tuuleenergiast saamas Euroopa Liidu suurim jõuallikas, mis möödub nii kivisöe-, tuuma- kui ka gaasielektrist juba enne 2030. aastat.
Tuul andis 2017. aastal 37% kogu taastuvatest allikatest toodetud energiast euroliidus, tõrjudes hüdroenergia teisele kohale.