Küsitlus: mida arvate plaanist, et Põlvas saab sünnitada neljapäeval ja reedel?

Elina Sõstra

FOTO: Mati Määrits

ELINA SÕSTRA, AASTA JA KÜMNEKUUSE STEFAN JAKOBI EMA

«Oleme küll alles kolinud siia Pärnust, aga muidugi oleks hea kodukohas sünnitada. Samuti on oluline, et ei peaks kuhugi kaugemale sõitma hakkama, sest ei tea ju kunagi, kui kiiresti laps tulla suvatseb. Muudel päevadel tuleb järelikult jalad ristis hoida ja sünnitada ainult siis, kui see Põlvas võimalik on.»

Aile Ansip

FOTO: Mati Määrits

AILE ANSIP, VIIE LAPSE EMA

«Selline mõte ajab lausa naerma! Nii ei käi need asjad. Pausideta sünnitamise võimalus peaks Põlvas kindlasti säilima. Mina olen kõik viis last sünnitanud Põlvas ning peale minu on ka kõik teised rahul olnud: siin on privaatne ning arstidel aega sinuga tegeleda. Ei ole nagu liinitöö.

Juhul, kui peaks Põlva asemel mõne muu koha valima, siis pigem Tartu – seda enam, et Tartusse ja Võrru on Valgemetsast sama maa. Algul Põlvasse minnes võid sealses osakonnas olla ka mitu päeva ning kui sünnitus hakkab pihta näiteks laupäeval, viiakse sind Võrru või Tartusse? See ei ole normaalne.

Linda Rootamm

FOTO: Mati Määrits

LINDA ROOTAMM, NOORSOOTÖÖTAJA TARTUST, ARIA (2) JA ARAMI (5) EMA

«Kindlasti ei saa sünnitust sel moel planeerida, et see langeks neljapäevale või reedele. Olen siinsest sünnitusosakonnast kuulnud palju head. Mõnigi sõbranna tuli spetsiaalselt Tartust Põlvasse sünnitama, sest tahtsid rahulikumat kohta, kus tähelepanu on just neil. Igal juhul on perekonnal raske planeerida ja ennast ette valmistada, kui nad ei tea, kuhu lähevad.

Nägin, et Facebookis levitatakse Põlva haigla kuulutust lastearsti otsimise kohta. See oli päris üllatav, et isegi selliste kanalite kaudu otsitakse arsti.»

Annela Laaneots

FOTO: Mati Määrits

ANNELA LAANEOTS, SOOTSKA, KOLME LAPSE EMA

«Ebakindlamat olukorda ei ole võimalik tekitada. Sünnitusvõimaluse pakkumine vaid kahel päeval on nii jabur, et võtab sõnatuks. Kas ma pean oma lapsele ütlema, et vabandust, aga sünni palun neljapäeval või reedel? Praegu toimuv on täiesti vastutustundetu.

Mina olen süstemaatiline kiirsünnitaja ning minu jaoks peab sünnitusmaja olema kümne minuti kaugusel. Oma keskmise lapse sünnitasin kanderaamil, sest mind ei jõutud isegi sünnitustuppa viia. Elasin kümne minuti teekonna kaugusel sünnitusmajast ega passinud, sest teadsin, mis mind ees ootab. Mehel jäigi teise lapse sünd nägemata, sest kui ta pärast auto parkimist lõõtsutades tagasi jõudis, olin mina lapse juba sünnitanud.

Avalikkusele jäetakse millegipärast mulje, et sünnitust hakkad 16 tundi ette tundma, et sellele eelnevad valud ning üldse kulub pikk aeg. Nii mõnedki tuttavad, kellele olen oma hoiatavat lugu rääkinud, on öelnud, et jumal tänatud, et sa rääkisid.

Minu tutvusringkonnas oli ühel naisel plaan sünnitada oma esimene laps Tartus. Kui sünd Setomaal peale hakkas, ütles naine mehele, et sõidame igaks juhuks Põlva kaudu, kuna Põlva on ikkagi poole lähemal kui Tartu. Ja Põlvast kaugemale nad ei jõudnudki.

Kui sa juba sellise ebakindluse sünnituskorraldusse sisse programmeerid, annab see kõigile märku, et ärge Põlvaga arvestage. Sa ei hakka kõiki neid detaile enda jaoks meelde jätma. Sünnitajal on sada muud mõtet peas: et kõik oleks turvaline, kus on niikaua teised lapsed ja palju muud. Kui sinust saab ühel hetkel mitu, ei taha sa sel hetkel kusagil autos loksuda, vaid olla juba professionaalide käe all.

Väga vale on vaadata sünnitusmaja saagat kitsalt meditsiini vaatekohast – tegemist on laiema regionaalpoliitilise küsimusega. Üks ministeerium annab regionaaltoetusi, kutsudes Kagu-Eestisse elama ja arendama ettevõtlust, samal ajal teise ministeeriumi haldusalas katkestatakse sünnitusteenuse pakkumine.

See on ka riiklikult tähtis küsimus, sest Põlva sünnitusmaja juhtub asuma Euroopa Liidu välispiiri lähedal. Kas tahame, et siin elavad inimesed või mitte? Kui naine ütleb mehele, et ei tule temaga sinna piiri äärde elama, sest seal ei ole sünnitusmaja lähedal, hakkab ka mees mõtlema, et selles küsimuses võiks ju naine otsustada. Sa ei saa ju panna kõiki Tartu hotellidesse elama, nagu mõni aeg tagasi talitasid Põlvas sünnitamas käinud Pihkva naised.

Igal juhul ei tohiks selle strateegilise küsimuse üle otsustada üksnes need inimesed, kes tegelevad konkreetse Põlva sünnituskuubikuga.»

Tagasi üles