Nutisõltuvus – müüt või igapäevane karm reaalsus?

Laps võib ennastunustavalt mängida või lõpmatuseni surfata netis, otsides üha uusi pilte, videoklippe või infot. Fotolavastus. Foto: Liis Treimann/ Postimees

• Vanemad võiksid nutiseadmelembeste noortega rohkem tegeleda.
• Tihti peitub ka tervisehädade taga liigne tegelemine nutiseadmetega.
• Noored ise tihtipeale probleemi oma käitumises ei näe.

Noorema põlvkonna elu lahutamatuks osaks kujunenud nutitelefonidest on saanud vanemate, haridusasutuste ja psühholoogide õudusunenägu. Lapsi ja noori sildistatakse kergekäeliselt sõltlasteks, lahendust ja ravi aga enamasti otsima ei asuta.

«Nutiseadmete teemal võiks sõltuvuse asemel kasutada täpsema terminina kompulsiivset või probleemset nutiseadme kasutamist,» täpsustab gestaltpsühhoterapeut Kaire Talviste. «Vanemad pillavad küll kergekäeliselt oma lapsele, et oled nutisõltlane, aga kas nad ka päriselt seda arvavad? Pärast sellist ütlust ei torma nad ju lapsele kiirelt abi otsima, mis oleks sõltuvuse korral loogiline.»

«Päevas veedan telefonis kaks kuni kolm tundi,» ütles 18-aastane Valga neiu Linda Balodis, kes oli intervjuu algusfaasis parajasti sotsiaalmeediasse süvenenult lõpetamas suhtlust hea tuttavaga.

Mida noor netis teeb?

Seadmes olles veedab ta peamiselt aega sõpradega suheldes, sotsiaalmeediarakendusi sirvides ja uudiseid lugedes. Telefonimängud pole lasteaiaeas esimese seadme saanud neiut kunagi köitnud.

Hiljuti Valga põhikooli 2. klassi lõpetanud Brayan Veske kulutab seevastu valdava osa nutiseadmetes veedetud ajast just mängudele. Tehnikavidinat sirvides selgub, et enim meeldivad poisile strateegiat nõudvad mängud ehk sellised, kus saab ehitada, nagu noormees seda tüüpi rakendusi ise kirjeldab.

Kumbki noor end nutitelefoni ega arvuti probleemseks kasutajaks ei pea. «Kui vaja, saan ka mõnda aega ilma hakkama. Tunnen lihtsalt vajadust olla maailmaga ühenduses, lugeda uudiseid ja teada, mis minu ümber toimub,» arutles Balodis. Küsimusele, kas katkematu infovoog väsitavaks ei muutu, vastas neiu eitavalt.

Veske tunneb samuti, et päev-paar telefoni ja arvutita mööduks suuremate muredeta. «Natuke igav võib ainult hakata,» kujutas 9-aastane noormees nutivaba päeva ette.

Talviste kogemusel võivad lapsed piirangute alla sattudes vanemaid isegi rünnata.

Üldjoontes ei arva Balodis ega Veske, et nutisõltuvus, nagu seda tihti kutsutakse, on ühiskonnas suur ja läbiv probleem. Pigem nõustuvad noored, et arvuti või telefoni liigne kasutamine on murekoht üksikute noorte puhul. «Eks ikka leidu lapsi, kellel telefoni pärast lapsepõlv ära kadunud. Ei saa aga üheselt väita, et kõik noored on sõltuvuses,» arutles Balodis.

Valga põhikooli tugikeskuse juhi Meeli Uibomägi kogemuse põhjal aga lastel ja noortel nutitelefonidest võõrandumine niisama lihtsalt ei käi. «Kui telefon ära võtta, tuleb midagi ka asemele pakkuda,» ütles ta. Ühe võimaliku lahendusena tõi ta variandi pikendada vanemate ja laste koosveedetavat aega.

Uibomägi sõnul on nutitelefonide kasvav populaarsus kujunenud probleemiks ka kooliseinte vahel. «On juhtumeid, kus laps magab koolis tundide ajal, sest öö läbi on ta mänginud arvuti taga,» tõdes ta. Selliste juhtudel jäävad õppeasutuse käed lühikeseks, kuna probleem tuleneb kodusest kasvatusest.

«Kui laps on harjunud, et saab preemiaks uue mängu nutitelefoni, on koolil raske seda ümber harjutada. Vanem vastutab ikkagi oma lapse eest ning saab teda suunata ja kontrollida. Kool saab vaid jagada vanematele soovitusi, kuidas sellistes olukordades toimida,» ütles tugikeskuse juht.

Rängad tagajärjed

Lõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuhi Ave Abeli sõnul pöördub laste ja noorukite vaimse tervise kabinetti nii meeleolu-, ärevus- kui ka käitumishäiretega lapsi ja noorukeid. Otsene põhjus pole aga ülemäärane arvuti või telefoni kasutus. Nimelt ilmneb alles nõustamise käigus, et noorte probleemid, mis on seotud uneaja vähenemise, keskendumisraskuste või täitmata jäänud õppetööga, on tingitud nutiseadmete ülemäärasest kasutamisest.

Gestaltpsühhoterapeut Talviste sõnul on pidev telefoni põhjuseta vaatamine, öine telefoni kontrollimine ning ärevuse teke seadmeta olles varased märgid, et nutiseadme kasutamine hakkab võtma ebaterveid mõõtmeid.

«Laps võib ennastunustavalt mängida või lõpmatuseni surfata netis, otsides üha uusi pilte, videoklippe või infot. Mida enam pakub seade ajule mõnutunnet, seda kauem tahab laps seal olla ehk tolerantsus kasvab, enesekontroll nõrgeneb ning tekib tugev negatiivne reaktsioon nende vastu, kes püüavad teda takistada või piire seada,» ütles spetsialist.

Talviste kogemusel võivad lapsed piirangute alla sattudes vanemaid isegi rünnata. Abeli teatel on ka haiglasse jõutud juhtumite korral, kus korraldusele lõpetada telefoni või arvuti kasutamine on järgnenud vihapursked, tujukus, rahutus ja ärrituvus.

Aidata saavad vanemad

«Parim viis on tunda oma lapse tegevuse vastu siirast huvi ja olla kursis sellega, kuidas tal päriselt läheb sõpradega ja koolis, millest ta unistab, mida pelgab ja mida ta seal internetis üldse teeb,» andis terapeut Talviste nõu.

«Kui lapsevanem tuleb vastuvõtule ja tal endalgi kisub käsi telefoni poole, ei saa ka laps erineda,» ütles tugikeskuse juht ​Uibomägi. Ta rõhutas, et käitumismustrite muutmiseks on tähtis näidata ka head vanemlikku eeskuju.

«See ei ole lapse probleem üksinda, see on kogu pere probleem,» võttis ​Uibomägi teema kokku.

Laste ja noorukite vaimse tervise probleemidega tegeleb Lõuna-Eestis Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus. Laste ja noorte vaimse tervise kabinetid asuvad Lõuna-Eesti haiglas Võrumaal, Põlva haiglas ja Valga haiglas.