Napsimehed lähevad pudeli nimel isegi metsasaadusi korjama

  • Kohalikus poes oli kaks nädalat Tauruse põud.
  • Üks mees potsatas õlleuimas näoli asfaldile.
  • Korilusega teenitakse korralikku lisaraha.

Vastse-Kuuste õllesõbrad Uno (vasakul) ja Väino rääkisid, et vahepeal kadus nende lemmikõlu kaheks nädalaks lettidelt. 

FOTO: Paul Poderat

Mis kuradi elu see on, õiget suitsugi pole. Tõmban kogu aeg eri marke, kurku tulevad igasugused villid, rääkis oma raskest elust Vastse-Kuuste põliselanik Uno, kes valede markide tõmbamise tõttu rohtusid peab sööma. Veel kurtis mees, et kaks nädalat puudus kohaliku aleviku lettidelt tema meelisõlu Taurus. «Sõida Ahjale õlle järele. Kas see on normaalne?»

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sama kinnitas tema sõber Väinogi, kelle sõnutsi pood õiget kraami tellida ei taha. Siiski võeti nende palveid kuulda ja lettidele ilmusid vajalikud tooted.

Kohtasin neid kaht meest Vastse-Kuuste turuplatsil, kui olin uurimas, kuidas elavad Eesti kagunurga külapoodide püsikliendid, kes päevast päeva kaupluste läheduses elu naudivad – või siis kiruvad. Väino ja Uno hoidsid oma kaheliitrist Sarvikut enda lähedal. Võtsid sõõme ning arutasid elu kitsaskohtade üle. Nentisid, et lahendavad kahe peale päevas kolm kaheliitrist ballooni ja jõuaksid rohkemgi, aga rahaga ei tule välja. Väino sõnas, et tema üks sissetulekuallikas on kukeseened, mida ta kokkuostjatele müüb. Kilohind olevat 4,50 ehk kümme senti vähem kui kaheliitrine Taurus kohalikus poes maksab. Ja seeni pidi metsas küllalt kasvama.

Tagasi üles