/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/27/11450678t1hd09f.jpg)
Šotimaalt sai 1991. aastal alguse komme tähistada juulikuu viimasel pühapäeval rahvusvahelist rabapäeva – sestap kutsub ka keskkonnaministeerium kõiki loodushuvilisi avastama Eestimaa ürgseid kooslusi.
Keskkonnaministeerium kutsub rabadesse matkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium tuletab meelde, et kuna käes on murakaaeg, on lisaks heale jalutuskäigule võimalik suu ka raba kullaga magusaks saada.
«Kuna Eestis on veel võimalus näha puutumatuid rabamaastikke ja neile omaseid taimi ja loomi, siis üha enam külastavad meie rabasid ka loodushuvilised väljastpoolt Eestit. Just meie ürgsed kõrgsood oma maaliliste laugaste ja unikaalse linnustikuga annavad loodusturismile suure kasvuruumi,» ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Eesti maalilistel rabadel on suur roll nii elurikkuse ja veevarude hoidmisel ning kliimamuutuste puhverdamisel kui ka inimese heaolu tagamisel. Eesti rahvas on rabausku – riigi 100. sünnipäeval valisid eestlased Postimehe küsitluses sajast Eestit iseloomustavast märgilisest objektist esikohale raba.
Eestis on alles umbes 3000 ruutkilomeetrit süsinikku siduvaid sookooslusi, kus igal aastal seotakse igal hektaril keskmiselt tonn süsinikku. Nii on aastatuhandete jooksul rabadesse kogunenud arvestatav süsinikuvaru, seetõttu on neil suur roll kliimamuutuste puhverdamisel.
Eestis on kaitse all ligi 1800 ruutkilomeetrit soid. Kuid kuna siinseid märgalasid on varasematel aastakümnetel tugevalt kuivendatud, vajavad nad mitte ainult kaitsmist, vaid ka taastamist. Juba kolmandat aastat viiakse keskkonnaministeeriumi juhtimisel ellu kaitstavate soode tegevuskava, mille eesmärk on kõige olulisemates rikutud soodes taastada looduslähedane veerežiim. See tähendab vanade kuivenduskraavide sulgemist ja vajadusel soomaastiku avamist.
«Majandatud aladel soode taastamine võimaldab hajutada mõnedes kohtades juba väga kõrgeks tõusnud külastamiskoormust ja jätab rohkem ruumi sooelustikule,» selgitas märgalade ühingu juhatuse liige Marko Kohv. «Esmatähtis on parandada looduskaitsealadel olevate kuivendatud soode seisundit.»
Tänaseks on taastamistegevust alustatud või lõpule viidud juba enam kui 40 paigas. On tore tõdeda, et paljudesse taastatud piirkondadesse on taas pesitsema asunud rabadele tunnuslikud liigid, märgib keskkonnaministeerium.