Mati Määrits: meditsiin, kas vajad ise (arsti)abi?

Mati Määrits. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Põlva haigla sünnitusosakonna ümber taas puhkenud kired lausa sunnivad küsima, kas meie tervishoiusüsteemi tervisega on ikka kõik korras.

Eelmise nädala alguses tuli uudis, mille kohaselt ei saa Põlva sünnitusosakonnas augusti algusest kolm nädalat lapsi ilmale tuua. Pärast seda on sünnitamine aga võib-olla võimalik vaid kahel päeval nädalas.

Uudis ajas eriti nooremad naised lausa pöördesse. Lõuna-Eesti Postimehe tänavaküsitlusele vastanud kasutasid väljendeid: «Selline mõte ajab lausa naerma!», «See ei ole normaalne», «Kindlasti ei saa sünnitust sel moel planeerida, et see langeks neljapäevale või reedele». Kolme lapse ema Annela Laaneots tõdes, et kui juba sellise ebakindluse sünnituskorraldusse sisse programmeerid, annab see kõigile märku, et ärge Põlvaga arvestage. Samuti leidis sootska, et väga vale on vaadata sünnitusmaja saagat kitsalt meditsiini vaatekohast – tegemist on laiema regionaalpoliitilise küsimusega.

Ülikooli kliinikumi ja Põlva haigla uue juhi argumendid on mõistetavad: üht sünnitusteenust pakkuvat ja pidevalt miinust tootvat üksust ei ole võimalik kuigi pikalt lahti hoida, kui see sõltub valitsuse pidevatest rahasüstidest, kui arstid töötavad ülekoormuse piiril ning üheainsa tohtri lahkumine tekitab tõelise kriisi.

Kui juba sellise ebakindluse sünnituskorraldusse sisse programmeerid, annab see kõigile märku, et ärge Põlvaga arvestage. 

Usun, et mitte üksnes minul pole pähe tulnud küsimus, mis kasu siis lõpuks tõusis kõigi piirkonna haiglate võrgustumisest, kui iga meditsiiniasutus tõmbab endistviisi tekki enda peale. Tegelikult peaks kogu regiooni sünnitusosakondade käigushoidmise valitsuse ülesandel ja pikaajalisel rahastusel võtma oma hooleks sotsiaalministeerium, haigekassa ja Tartu ülikooli kliinikum, kes on Kagu-Eesti haiglate enamusosanik. Kusjuures esmalt ei peaks otsima põhjendusi, miks ei ole midagi võimalik ette võtta, vaid kuidas teha nii, et oleks võimalik.

Kui on raha sisuliselt ooterežiimis tiksuva sünnitusosakonna töötajate palgal hoidmiseks, siis kuidas ei suudeta leida lahendust lastearsti probleemile? Kas ikka on vaja mehitada 4,75 ametikohta, tagamaks ööpäevast valveringi? Ehk piisaks ühest või kahest valdavalt päevasel ajal töötavast pediaatrist, kirurgist ja anestesioloogist nagu senigi, öövalvete katmist aga koordineeriks juba kliinikum – läheb ju vähemalt Põlvas täismeeskonda üsna harva tarvis.

Ja mis kõige olulisem: hoidkem ka olemasolevaid töötajaid, kui neid niigi vähe on.