Tänavu tohib küttida kuni 69 karu

Valga linna ümbruses ringi liikuvate ja pahandust tegevate noorte Pihkva karude pärast loomasõbrad muretsema ei pea, sest Valga linna ümbritsevates jahipiirkondades ei ole karujaht lubatud.

FOTO: Kuvatõmmis Oliver Orgeli videost

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal küttida Eestis kuni 69 pruunkaru, mida on kaheksa võrra rohkem kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu on jaht lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

2018. aasta sügisese seisuga on Eestis ligi 750 karu. Karu käekäigu üks indikaator on poegadega pesakondade arv ning möödunud aastal registreeriti Eestis kokku enam kui 80 sellist pesakonda.

Suurkiskjate kavas on eesmärgiks seatud vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu ning praegune pesakondade arvukus on varasemate aastatega võrreldes suurim. Lisaks paistavad viimased viis aastat silma kõrge pesakonna keskmise suurusega, kus tavapärase 2 poja asemel on neid ühe enam 3 või 4, väga harva ka 5.

«Seega on meie karupopulatsioon heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale,» sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Paraku kaasneb karudega ka kahjustusi. Samas ei ole need Rakko kinnitusel väga tugevas seoses karude arvukusega, vaid pigem toidu kättesaadavusega. «Kõige kergem saak on neile mesitarud. Kui jahedavõitu kevadel taimestik kiratseb, kipuvad karud näljale leevendust otsima just sealt.»

Juuli lõpu seisuga on karud Eestis lõhkunud juba 252 mesitaru, seda on 100 võrra enam kui eelmisel aastal. Lisaks on murtud ühes talumajapidamises poni ning lõhutud 82 silopalli.

Tänavu on tulnud välja anda ka eriluba nuhtlusisendi küttimiseks väljaspool jahiaega. Tegemist oli tiheasustusalal pikemalt toimetanud ja kahju tekitanud isendiga.

Asula lähedale sattuvatele karudele ei tohiks kindlasti söögiks jätta või metsa visata toidujääteid, kuna see tegevus harjutab karud inimeste lähedusega ning muudab nad inimestest sõltuvaks. Seetõttu tekivadki niinimetatud nuhtlusisendid, kes käivad asulates inimeste juures lihtsasti kättesaadavat toitu noolimas: olgu selleks siis prügikastides leiduvad toidujäätmed, mesitarude mesi või maha murtavad koduloomad.

Karu saab looduses suurepäraselt iseseisvalt inimese sekkumiseta hakkama – talle on piisavalt toitu, sealhulgas saakloomi, näiteks metskitsesid ja põtru. Seega pole inimpelglikul karul üldjuhul põhjust tiheasustusalale tulla.

Maakondlike küttimiskvootide määramise alus on arvukuse üldised näitajad ja kahjustuste esinemise sagedus. Kokku on esimese osa küttimismaht Eestis 63 isendit. Ülejäänud osa küttimismahust (6) eraldatakse jooksvalt jahihooaja jooksul, suunates selle kahjustuspiirkondadesse.

Põlvamaal saab algaval hooajal küttida kolm karu ja Valgamaal ühe. Põlvamaal karusid küttida ei tohi.

Poegadega emakaru küttimine on keelatud. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Valga linna ümbruses ringi liikuvate noorte Pihkva karude pärast loomasõbrad Rakko sõnul muretsema ei pea, sest Valga linna ümbritsevates jahipiirkondades ei ole karujaht lubatud.

Karu küttimise esialgsed kvoodid maakonniti:

• Harju maakond – 4;

• Hiiu maakond – 0;

• Ida-Viru maakond – 10;

• Jõgeva maakond – 9;

• Järva maakond – 6;

• Lääne maakond – 0;

• Lääne-Viru maakond – 9;

• Põlva maakond – 3;

• Pärnu maakond – 4;

• Rapla maakond – 5;

• Saare maakond – 0;

• Tartu maakond – 8;

• Viljandi maakond – 4;

• Valga maakond – 1;

• Võru maakond – 0.

Tagasi üles