2018. aasta Kuningriigis pälvisid Kuninga pillimehe tiitli. Oli see sinule üllatav?
«Mitte ainult võit polnud üllatav, vaid ka minu osavõtt. Nimelt ei planeerinud ma osaleda, aga kuna me pidasime Zetodega eelmises kuningriigis oma 15. sünnipäeva ja meie telk oli lava lähedal, siis kuulsin ma üleskutset pillimehevõistlusest ja otsustasin, et lähen proovin ka kätt. Mul polnud pilligi kaasas, laenasin selle oma bändikaaslaselt Leima Matiselt, kes parasjagu lavalt maha tuli.»
Mis oli sinu esimene instrument ja kui vanalt sa seda õppima hakkasid?
«Kui hääl välja arvata, alustasin klaveriga, kohe kui Värska muusikakool avati. Aastat ei mäletagi, aga pilli olen mänginud ikka oma 20 aastat.»
Mis pille sa veel valdad?
«Kõige paremini ikka kitarri ja täitsa normaalselt ka karmoškat. Basskitarr ja trummid on bänditegemisega hobikorras näppu jäänud, ukulele ja klaver samuti. Kui juba mõni instrument selge ja muusikaliselt teadmised külge hakanud, tuleb uue pilli õppimine üsna kergelt.»
Mida sa muusika puhul enim hindad?
«Seda, kas see on maitsekas. Loomulikult on maitseid erinevaid, kuid muusikuna tajud hästi ära vahe, kas tegemist on nii-öelda juba kulunud võtetega või on artist leidnud oma käekirja ning kasutanud uusi ja põnevaid lahendusi oma muusikas. Lisaks hindan väga laval olemise oskust ja seda, kas artist on aus ja kas ta ise seda naudib.»