Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kevin Koik: kes me siis lõpuks oleme?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kevin Koik
Kevin Koik Foto: Arvo Meeks

Heal lapsel mitu nime, nagu öeldakse. Eestlasi on muu hulgas nimetatud nii grillirahvaks, nutirahvaks kui ka töörahvaks. Meie president Kersti Kaljulaid on selgelt väljendanud, et oleme laulu- ja tantsurahvas. Näitleja Jan Uuspõld on eestimaalastele seevastu omistanud aga hoopis viinarahva staatuse. See lõputu liitsõnade nimistu on järjest täienemas ning enam ei teagi, kelle juttu tõe pähe võtta.

Möödunud nädalavahetuse valguses võib südamerahuga ka öelda, et eestlased on rallirahvas. Soomes toimunud autorallile sõitsid taas üle lahe meie suurmeistrile raja äärde kaasa elama tuhanded kaasmaalased. Omaette vaatemängu pakkus ka sealne lipumeri, kust hakkasid vaevu silma muud värvid peale sinimustvalge trikoloori. Ott Tänakust sai taas meediakanalite staar ja kõigi eestlaste lemmik, nagu seda on viimasel paaril aastal korduvalt juhtunud.

Kahtlemata on oma kangelastele poolehoiu avaldamine üksnes teretulnud. Koomiline on aga tagantjärele mõelda, kuidas eestlane on ajas muutunud, seda eriti spordi­valdkonnas.

Kui aastaid tagasi võidutsesid meie olümpiasangarid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu, olid eestlased vankumatu suusa- ja talispordirahvas. Mõni aasta hiljem olime tuli­hingelised kettaheitefännid, seejärel tennise- ja maadlusehuvilised, ning nüüd võib siis öelda, et oleme täiskohaga vigursuusatajad ja ralli­sõitjad. Selle virvarri keskel on aga välja koorunud läbinähtav seaduspära: eestlane on alati platsis seal, kus on tunda võiduhõngu.

Sellest lähtudes julgen öelda, et eestlase puhul on hoopis tegemist puhtakujulise kameeleoniga, kes suudab kiirelt oma nahavärvust vastavalt vajadusele muuta. Kui vaja, oleme laulurahvas; ja kui vaja, siis ralli- või grillirahvas. Vaadates asja positiivsest küljest, siis paindlikkus ja hea kohanemisvõime pidavatki tänapäeva ühiskonnas üksnes kasuks tulema.

Eks kõik oleneb ka sellest, kes ja millise nurga alt seda kameeleoni vaatab. Laulupeol tuhandete silmapaaride ees kõnelenud riigipea jaoks oleme me ehk tõesti laulurahvas. Kes oleme me aga külapoe ees või taga kükitava napsiarmastaja jaoks? On vist õigem jätta igaühele endale see õigus otsustada, milline isend see õige eestlane on.

Märksõnad

Tagasi üles