Lugeja kiri: eestlased armastavad liha
Elanike tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67 protsenti. Kokku toodeti mullu Eestis 76 900 tonni liha. Kogutoodang oli võrreldes varasema aastaga küll neli protsenti suurem, kuid siiski väiksem kui kümnendi teistel aastatel. Võrreldes aastaga 2017 vähenes ainsana linnuliha toodang (5%).
Liha ja lihatoodete import on suurenenud 19 protsenti. Kuigi ka eksporditi rohkem, on imporditavad kogused pea poole suuremad kui eksport.
Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis meile peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sea- ja veiseliha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga Uus-Meremaalt ning Hispaaniast.
Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90 protsenti tarbitavast lihast, sellest alates on isevarustatus pidevalt vähenenud. Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult.
Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas tõusuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95, sealihal 74, lamba- ja kitselihal 75 ning linnulihal 47 protsenti.
Veel mõni aasta tagasi tarbiti vaid linnuliha rohkem, kui kodumaal toodeti. Nüüd kehtib see kõikide lihaliikide kohta.
2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11 protsenti rohkem kui eelnenud aastal. Kõige rohkem on suurenenud linnuliha tarbimine, mida süüakse aastas inimese kohta 31,2 kilo.
Kõige rohkem söövad Eesti inimesed aga sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk 42,8 kilo inimese kohta aastas. Veiseliha jõuab aga meie toidulauale järjest sagedamini.