Koolidest on puudu 190 õpetajat

Lasteaednikud mõtlesid välja uue strateegia eesti keele õpetamiseks. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Õpetajate palkade tõstmine peab jätkuma, sest motiveeritud õpetajad on Eesti hariduse taseme hoidmise võtmeküsimus, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.

«Hariduse väärtustamine on meie kõige tähtsam kestlikkuse küsimus. Peame teadvustama endale, et meie laste tulevik sõltub meie koolidest ja õpetajatest,» ütles liidu tegevjuht Arto Aas.

«Juba täna on õpetaja miinimumpalk väiksem Eesti keskmisest. Palkade külmutamisel ja keskmise palga kasvu jätkudes väheneb õpetaja ameti atraktiivsus veelgi. Seetõttu ei saa tööandjad kuidagi toetada valitsuse plaani õpetajate palgatõus järgmiseks neljaks aastaks peatada. Mõistagi on riigi rahalised vahendid piiratud. Katteallikana tuleb kõne alla palju ambitsioonikam riigireform, sealhulgas riigipalgaliste arvu vähendamine,» lisas ta.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei vasta õpetaja töö hindamine ja tasustamine ametikohale esitatavatele nõuetele. Kaasava hariduse rakendamine toob kaasa varasemast teistsugused ootused õpetajate kompetentsusele.

Aasa sõnul algab mistahes valdkonna töötajate koolitamine juba kvaliteetsest põhiharidusest, millele panevad aluse õpetajad.

«Me vajame palju säravaid uue põlvkonna õpetajaid. Tööandjate manifestis tegime ettepaneku tõsta õpetajate palgad nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes ning loodusteaduste ja kutseõpetajate palgad kahekordsele tasemele,» märkis ta.

Eesti koolides on kriitiline seis paljude ainete õpetajatega, eriti aga loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. Enne kooliaasta algust on koolidest puudu 190 õpetajat. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja vähemalt 60-aastane ning füüsikaõpetajatest on selles vanuserühmas juba iga neljas. Ka kutseõppeasutuse õpetajatest on 24 protsenti samas vanuserühmas.