/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2019/08/07/12444028t1hff96.jpg)
Valga valla valupunktid toodi ministri ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigihalduse minister Jaak Aab viibib seoses ametnike Kagu-Eesti välitööde algusega visiidil Valgamaal ning külastas täna Valga vallavalitsust. Visiidi eesmärk oli otsida lahendusi Kagu-Eesti probleemidele ning rõhutada regionaalpoliitika olulisust.
Kohtumisel Valga vallavolikogu, vallavalitsuse ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esindajatega tuli arutlusele mitu piirkonnale olulist küsimust. Esmalt puudutas minister Aab kolemajade teemat ning kinnitas, et Valga on valitud sügisel startivasse näidisprojekti, millega otsitakse lahendust tühjenevate kortermajade probleemile. «Tunnustan Valgat, et olete ise seda teemat vedanud ja initsiatiivi üles näidanud,» lausus Aab ja kinnitas, et projektis osalemise leping on ettevalmistamisel.
Ülevaate haldusreformi läbiviimisest andis Valga vallavanem Margus Lepik, kes selgitas loodud suurvalla ülesehituse põhimõtteid, teeninduskeskuste ülesandeid ning endise vallahoonete tänast olukorda.
Minister tundis huvi liitumisel sõlmitud ühinemislepingu ja valla laenukoormuse vastu. «Liituvate valdade vahel lepiti kokku investeeringud ja kavad ning leping oli kompromiss, et igale piirkonnale midagi saaks. Kui te praegu ühinemislepingule otsa vaatate, on see kõik mõistlik, mis sinna sai?» uuris minister. Vallavanem selgitas, et suur osa ühinemise raames planeeritud tegevusi on läbitud ning üldiselt on teha jäänud väiksemad objektid, ehkki leidub ka plaane, mille läbiviimine võtab rohkem aega. «Laenukoormusega oleme seadnud eelarvestrateegiaks jääda 50% piiridesse,» rääkis Lepik.
Arutati ka laiemalt haldusreformi saatnud meeleolusid ja hoiakuid. «Ühinemisega on käinud kaasas palju emotsioone. Väiksema valla inimene võib-olla tunnetab, et võim on kaugemale läinud, isegi kui pole viimase kümne aasta jooksul vallamajas käinud. Kui aktiivne kogukond tahab külavanemat või muud tuge, siis uus volikogu võiks seda toetada, et kohalikud inimesed tunneksid, et nende aktiivsus on soositud ja antakse võimalus,» rääkis Jaak Aab, kelle hinnangul kulges haldusreform sujuvamalt seal, kus asjad olid enne põhjalikult läbi mõeldud.
Minister avaldas arvamust, et nüüd on vajalik hingamisaeg, mis võimaldaks praegustel omavalitsustel korralikult toimima hakata. Uut reformi praegu ei soovita.
Sellega nõustusid ka valgalased. «Olukord peab settima ja seadusandlus ning rahastamine uue tegelikkusega kohanema. Liitumisega on kaasa tulnud väga palju kohustusi ja mitme väikevalla tegemata tööde nimekiri oli pikk. Ootused on aga sellised, et kõik tuleb üleöö,» rääkis Margus Lepik.
Rahastamisküsimustest kõneledes avaldas minister arvamust, et üldine elukeskkonna ja teenuste arendamine on omavalitsuste asi. «Vastavalt maakonna eelistustele pannakse paika investeeringute vajadus. Suuremates omavalitsustes on ehk lihtsam kokku leppida, mõtte- ja arendusviis on muutunud mõistlikumaks. Suuremad projektid ja eesmärgid tulevad siis, kui avaneb Euroopa Liidu järgmine rahastusperiood,» sõnas Aab.
Valga esindajad rõhutasid, et kindlasti vajaks täiendavat rahastust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine väiksemates asulates. «Väga tõhusana on ennast näidanud ka hajaastustuse programm. Samuti vajaks jätkamist eterniidi kogumisele suunatud algatus,» lisas Agu Kabrits Valgamaa Omavalitsuste Liidust. Riigihalduse minister nõustus, et programm vajab lisaraha, nagu ka Kagu-Eesti ja regionaalpoliitika tervikuna.
Minister tundis veel huvi turismisektori ning kohalike majutus- ja toitlustusasustute koostöö vastu, tuues eeskujuks Ida-Virumaa edukat turismiklastrit.
«Kagu-Eestil on mida müüa – see on võrratu loodus ja puhkekeskkond. Oluline on asutuste koostöö,» sõnas Aab ning avaldas arvamust, et puhas loodus ja kaunis elukeskkond võib piirkonda meelitada uue ajastu ettevõtlust, kaugtöötajaid ja diginomaade. Selleks peaks aga infrastruktuur suundumust toetama, vaja on kvaliteetseid teid ja kiiret internetiühendust. See tekitab väga suure ebavõrdsuse, nii töö kui ettevõtjate mõttes, kui ühes piirkonnas on internet kättesaadav ja teises ei ole. Internet on tänapäeval juba inimõigus,» arvas Aab.
Arutati, et Valgamaa ettevõtlust pidurdab kinnisvara madal väärtus, mistõttu ei saa investeeringuteks selle tagatisel laenu. Tootjaid mõjutab ka kaugus sadamatest ning konkurents Läti ja Leeduga, kus riigiabi on suurem. Veel olid laudkonna teemad tasuta ühistransport, Tartu-Riia reisirongiliin, Rail Baltic, omavalitsuste rahastamine, Eesti-Läti programm, Valga-Valka ühise linnasüdame ehitamine, riigiasutuste väljatoomine Tallinnast ning loodav Valga riigimaja.
Kohtumisel osalesid lisaks minister Jaak Aabile ja tema kaaskonnale Valga vallavolikogu esimees Külliki Siilak, vallavanem Margus Lepik, vallavolikogu liikmed Ilmar Tõlner ja Allain Karuse, vallavalitsuse liikmed Jüri Konrad ja Viktor Mägi, Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits ja vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Põim Kama.