:format(webp)/nginx/o/2019/08/08/12445341t1h6cd8.jpg)
Tõrvas põimuvad lähipäevil loodus ja kõrgkultuur – täna algavad kultuuri- ja loodushariduspäevad «Las jääda ükski mets».
Tõrvas põimuvad loodus ja kõrgkultuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 20. korda aset leidvad kultuuri- ja loodushariduspäevad toimuvad 8.–12. augustini Tõrvas, põimides kõrgkultuuri ja looduse muusika, luuletuste ja tantsu kaudu, andis teada Tõrva valla avalike suhete spetsialist Sandra Kõressaar.
Tõrva kirik-kammersaali eestvedamisel korraldatavate kultuuri-ja loodushariduspäevade programmist leiab sel korral luuleöid tuntud luuletajatega nagu Jürgen Rooste ja Andra Teede, toimub omakultuuri päev «Mulk Helme kihelkonnas» ning ette võetakse loodusharidusmatk Lagesoo rabasse.
Aset leiavad kohtumised sarjast «Juured», mille üks külaline on EELK Konsistooriumi kantsler ja Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus, kes jagab kuulajatega lugu oma eluteest. Samuti külastatakse ka Tõrva valla kaunemaid kultuuriloolisi paiku ning korraldatud on väljasõit Tartu Ülikooli farmaatsia instituuti, et kohtuda ülikooli professori Ain Raaliga.
Nagu varasematel aastatelgi, pööratakse ka tänavu tähelepanu aasta loomale – sedapuhku siis koprale. Näitamisele tuleb film koprast. Lisaks on külla palutud zooloog Jüri Tõnisson, kelle hariv loeng alati oodatud on.
Eriliselt kaunist vaatepilti pakub aga laupäeva õhtu, mil Tõrva kirik-kammersaali ümbrus kuni kesklinnani küünlavalgusega ehitud saab. Kuulajate kõrvu paitab kirik-kammersaalis toimuv luule-ja muusikapõimik.
Pühapäeval avatakse Hummuli Kullimäel (Kalmetimäel) pidulikult mälestuskivi, mis pühendatud Vabadussõja alguses, 22. jaanuaril 1919 mõrvatud Patküla vallast ja Tõrva alevist pärit Eesti ajutise valitsuse varustus-ja rekvisitsioonikomisjoni liikmetele.
«Kultuuri- ja loodushariduspäevad «Las jääda ükski mets» on alguse saanud tegelikkuses juba enam kui 30 aastat tagasi, kuid 2000. aastast hakkas see kandma praegust nime,» rääkis peakorraldaja Ilmar Kõverik.
«Oleme igal aastal pingutanud selle nimel, et leida loodushariduse ja kultuurisündmuste vahel hea tasakaal. Aastast aastasse on meil toimunud loodusharidusmatkad, kutsume külla nimekaid teadlasi ja ülikoolide õppejõudu. Tutvustame alati aasta lindu, looma või puud ning näitame oma külastajale ka piirkonna ajaloolisi-ja kultuuriloolisi paiku. Kindlasti ei puudu programmist ka kaunid kontserdid ja luule,» täpsustas Kõverik.
Kultuuri-ja loodushariduspäevade mõte on tuletada inimestele meelde metsa tähtsust meie maailmapildis ning sisendada hoidlikku suhtumist meie loodusesse, pakkudes sealjuures nauditavat elamust kõrgkultuuri armastajatele.