Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

13 talgulist ja koer ning ühine vaenlane verev lemmalts

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Mida ma teadsin seni verevast lemmaltsast? Aus vastus on: mitte tuhkagi. Sestap Eestimaa looduse fondi (ELF) talgutele läksingi.

Öeldakse, et juhuslikult ei sünni siin ilmas midagi ning ilmselt pidi ELFi talguteade minu silmade ette sattuma. Esimese äratussignaali andis küllap lause «Kiire kasvu ja äkilise leviku tõttu – see roosilehti meenutavate lehtedega taim võib seemneid katapulteerida lausa seitsme meetri (!) kaugusele – on verevast lemmaltsast saanud oht meie kohalikele taimekooslustele.»

Kohe käis peast läbi mõte: äkki on neid kahjureid ka meie perele kuuluvas talukohas, kus küllaga lemmaltsa lemmikkasvukohti – kinni kasvama kippuvaid kraave ning kobraste nahka läinud üleujutatud alasid? Ja mina muudkui kõnnin neist mööda ja võib-olla koguni imetlen õite ilu? Ja kui veel leidsin, et võiks vähemalt ühe nädalalõpu arvutist eemal olla ning suitsusaunanädalal oleks hea ka suitsusaunas käia, oligi otsus sündinud.

Tagasi üles