/nginx/o/2019/08/09/12447896t1h2169.jpg)
Neljapäevaga Põlvas alguse saanud ametnike välitööde avakonverentsil nuputasid riigi ja kohalike omavalitsuste töötajad, piirkonna ettevõtjad ning kohalikud sädeinimesed üheskoos õnne valemit, kuidas tagada Kagu-Eesti inimestele mugav ja atraktiivne elukeskkond ning regiooni tasakaalukas areng.
„Õnne õuele toomine eeldab sellega tegelemist, nii me otsisimegi 150 piirkonna heaolust huvitatud inimesega neid spetsiifilisi komponente, millest võiks koosneda just Kagu-Eesti terviklik areng ja rahulolu,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Oluline on see, et hea taristu korralike teede ja kiire internetiga toetaks kohalikku elu. Võru, Tõrva ja Valga omavalitsusjuhtidest inspireerituna pakun, et Kagu-Eesti õnne valemi kaks olulist komponenti on kvaliteetsete elamispindade pakkumine ning ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude käendus. Usun, et ametnike välitööde lõpuks on meil kokku kogutud ka ülejäänud olulised komponendid, misjärel saame hakata seda valemit tulemuslikult lahendama."
Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali sõnul aitab hästi toimiv regionaalpoliitika kaasa piirkonna arengule, kuid mitte ainult. „Eri regioonide tugevus on ühtlasi võti terve Eesti elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kagu-Eestis on suurepärane looduskeskkond, tugevad kogukonnad ja ettevõtlikud inimesed,“ ütles Tali.
Nende eeliste oskuslikuks ära kasutamiseks tuleks ka riigil piirkonna arendamiseks läheneda terviklikult, kombineerides nutikalt erinevaid meetmeid ja instrumente. Tuleb täies ulatuses realiseerida regionaalpoliitika paradigma muutus, kus seda ei nähta mitte „murede silumise“, vaid eelkõige regiooni potentsiaali avamise vahendina,“ selgitas Tali.
Ta lisas, et regionaalarengut toetab ennekõike majandus- ja taristupoliitika, aga neid meetmeid tuleb kombineerida ka muuga, sealhulgas sotsiaalpoliitikaga. „On oluline, et riik oleks enam kohapeal olemas, näiteks riigimajade ja (kaug)töökohtadega. Kriitiliselt tähtis on ka omavalitsuste rolli suurendamine, andes neile kui kohapealse elu tundjatele enam õigusi otsustamiseks, aga ühtlasi ka suuremat vastutust kohaliku heaolu tagamiseks,“ märkis kantsler Tali.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna kohalike omavalitsuste nõuniku ja tänavuse välitööde peakorraldaja Eveli Kuklase sõnul nähtus avaseminaril esinenud kohalike inimeste ettekannetest selgelt, et Kagu-Eesti inimesed peavad oma elupaika Eesti parimaks. „Küll aga nentisid kohalikud, et mündil on ka teine pool ning piirkonnal on oma eripärad, millega tuleb poliitikate kujundamisel ja rakendamisel arvestada,“ ütles Kuklane. „Esinejad rääkisid siiralt ja avameelselt oma kogemustest maal elamisel, aga ka nägemusest, kuidas riik ja ka kohalikud omavalitsused saaksid kohalikele parema elukeskkonna loomisel enam abiks ja toeks olla. Oluliste märksõnadena toodi välja vajadust toetada tõhusamalt kohaliku ettevõtluse arengut ning vajadust hoida Kagu-Eestit heas ühenduses ülejäänud Eesti ja maailmaga.“
Avaseminaril esinesid riigihalduse minister Jaak Aab, statistikaameti peadirektor Mart Mägi, rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, Erkki Koort sisekaitseakadeemiast, Võru linnapea Anti Allas, Räpina vallavanem Enel Liin, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Valga vallavanem Margus Lepik, ettevõtluskonsultant Kuldar Leis, Kadri Kangro Võrumaa arenduskeskusest, Kadri Rauba Lindanektar AS-i juhatusest, Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus, Põlva gümnaasiumi vilistlane ja noorsootöötaja Maris Neeno, Arula külavanem Voldemar Tasa ja kogukonna eestvedaja Britt Vahter.
Kui avakonverentsil tegeleti piirkonna portreteerimisega, siis järgneva nädala jooksul toimuvatel seminaridel otsitakse lahendusi valdkondlikele väljakutsetele. Reedel toimuvad seminarid Kagu-Eesti hariduse, heaolu ning taristu teemadel.
Ametnike välitööd kestavad neljapäevast 16. augustini ja toovad ühise laua taha Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused ja eestvedajad ning ministeeriumid ja riigiametid.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)