Arved Breidaks: ametnike safari Kagu-Eestis

Arved Breidaks 

FOTO: Arvo Meeks

Meelde tulid Toivo Nikopensiuse esitatud igihaljad laulusõnad «Jälle algab kõik, algab uuesti», kui teatati, et hulk ministeeriumiametnikke saadetakse Kagu-Eestisse välitöödele ehk tutvuma olukorraga kohtadel ja andma soovitusi edasiseks eluks.

Kuidagi on elu kujunenud sedaviisi, et ametnikke on hakatud Eesti äärealadele reisimiseks nüüd bussidesse koondama. Koostatakse otsekui omalaadsed löögirühmad, mis peavad kehvemal järjel maakondades elu uueks looma ja innustama inimesi uutele võitudele.

Mullu kihutasid ametnikud Ida-Virumaale, tänavu on kord Kagu-Eesti käes. Mõlemad piirkonnad on vastuolulised ja hiilgavast Tallinnast vaadates mahajäänud. Kuigi Virumaa põues on hinnaline põlevkivi ja Kagu-Eestis on metsa, elavad inimesed selle rikkuse keskel suhteliselt vaeselt. Ja kuigi selle teadmisega on nüüdseks elatud juba tubli veerand sajandit, pole välja nuputatud, mis võiks inimesed siin materiaalselt rikkamaks teha.

Vahetunud on valitsused, kes kõik lubanud regionaalpoliitikaga midagi ette võtta, kuid ka viimatine algatus tassida riigiametid Tallinnast välja on osutunud tühjaks kampaaniaks.

Välitööd on otsekui šefluse korras kolhoosis kartulite võtmine 35 aastat tagasi.

Riigiametnike välitööde juures häiris mind juba Ida-Virumaa kontekstis kõige rohkem kampaania pealkiri. Sõna «välitööd» rõhutab ettevõtmise tugevat erakorralisust: peaaegu nagu päästetööd. Või otsekui šefluse korras kolhoosis kartulite võtmine 35 aastat tagasi, kui saagi päästmiseks linnarahvas ja koolilapsed bussidega põllule sõidutati. Või siis nagu ministri saabumine bussiga Mõngustesse «Tujurikkuja» 2013. aasta sketšis.

Tajutav on üha suurenev kuristik Tallinna-keskse riigiaparaadi ja ülejäänud Eesti vahel, kuhu saabutakse kui safarile või avastamata mandrile. Väljasõit Põlvasse, Võrru või Otepääle on kujunenud sündmuseks, mis vihjab, et tulevikus hakkavad Kagu-Eestis tööle vahest ka välikohtud ja välihaiglad.

Kahtlemata peavad ametnikud olema kursis, mis nende valdkonnas Eesti eri paikades toimub. Teadmine sünnib suheldes, sealjuures ka silmast silma kohtumistel. Maakondades reisimine peaks olema pealinna ametnike jaoks rutiin, mitte kord aastas tehtav lööktöö.

Rohkem kui kampaania korras tehtavaid välitöid ja uusi Kagu-Eestile koostatud päästeplaane, ootan riigilt vaikset ja väärikat, igapäevast kohalolu minu kodukandis. Et ta seisaks mu kõrval, kui teda vajan, olgu ta siis siin nii kõhnuke kui ta parasjagu on.

Tagasi üles