Talunikud tegid linnale Võru sünnipäeva puhul hiigelsõira

Võrumaa sõirameistrid tegid Nopri talumeiereis hiigelsõira. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

• Nii suurt sõira pole kunagi varem tehtud
• Sõir on üks kapriisne piimatoode
• Suurt sünnipäevasõira saab maitsta reede õhtul Võrus

Võrumaa sõirameistrid keetsid teisipäeva pärastlõunal Nopri talumeierei suurimas katlas Võru rahvale linna 235. sünnipäevaks ilmatu suure sõira, mis täna õhtul linna keskväljakul koos sünnipäevatordiga pintslisse pistetakse.

«Me proovime teha Lõuna-Eesti sõira. Panime kolme-nelja tootja põhjal kokku ühise retsepti ja tulemust saab näha Võru linna päevadel,» lausus sõirategu juhatanud Nopri talumeierei tegevjuht Joonas Niilo (26).

Lisaks temale olid katla ümber koha sisse võtnud Võrumaa sõiravalmistajad Meelis Mõttus, Klarika Hirv, Mirek Sulu, samuti Tiit ja Vilve Niilo ning Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv. Kuigi kõik meistrid on harjunud tegema sõira oma retsepti järgi, ei läinud keedukatla ümber suuremaks vaidlemiseks.

Pikalt plaanitud tegu

«Seda plaani haudusime tükk aega,» rääkis Marika Parv. «Meil olid aprillis turundusalased koolitused, kus arutasime, millega saaksime silma paista. Kuna Võrumaa on tänavu Eesti toidupiirkond, otsustasime linna sünnipäeval välja tuua selle kõige ehedama ja kõige parema kohaliku ja maalähedase toodangu – sõira. Sõira tegid meie vanemad ja vanavanemad ning sõir on talutoit.»

Kindel on aga see, et mitte ükski esivanem pole korraga valmis keetnud nii suurt sõira, nagu see nüüd Võru sünnipäeva puhuks Nopris tehti. Nopri meierei valitigi hiigelsõira valmistamiseks proosalisel põhjusel, sest seal asub Võrumaa talumeiereide suurim keedukatel mahutavusega 410 liitrit. Suuruselt järgmine, 310-liitrine katel asub Metsavenna talus.

Arvestades, et sõira on ajalooliselt valmistatud üksnes Võru- ja Setumaal, võiks selle häbenemata nimetada ka maailma seni suurimaks sõiraks, milles ei puudu ka oma numbrimaagia. «Sõir peaks tulema 106 kilo raske,» ütles Marika Parv. «Alguses andsid meie kogused välja 105 kilo, aga pressisime ta 106 peale, sest kui 106 kilogrammi naeltesse arvestada, tuleb 235 naela ehk nii palju kui linnal aastaid.»

Kapriisne roog

Sõirategu algas 120 kilogrammi Võrumaa talumeiereidest pärit lahja kohupiima ja 180 liitri lõssi valamisega keedukatlasse, kus masin seda segama ja kuumutama seati. «Kuumutame 65 kraadini, kuni lõssist saab vadak ja kohupiim tõmbab kokku,» selgitas Joonas Niilo.

Algselt ühes tükis kuue meetri pikkuseks planeeritud sünnipäevaroog tuli siiski teha neljameetrine, kuna pikema sõira vedamiseks tulnuks tellida eriveok.

Kuniks kohupiim ja lõss soojenesid, koksiti katki kohalikelt kanadelt saadud 80 muna, lisati sool ja köömned. «Kõige tähtsam on tooraine. See peab olema õige,» rõhutas Joonas Niilo. «Sõir on kapriisne toode, selleks on vaja head kohupiima, häid mune, head piima. Ja tunnetus… Kõige tähtsam selle retsepti juures on tunnetus, sest ühe retsepti järgi ei ole võimalik teha ühte ja sama sõira.»

Kohupiima ja lõssi kuumutamine võttis aega umbes 45 minutit ning eraldunud vadaku kallas Joonas Niilo joonelt kanalisatsiooni. Katlapõhja alles jäänud kohupiimamassi suurus, õigemini selle väiksus ehmatas meistrid aga esmalt ära. Õhku kerkis küsimus, kas sellest ikka piisab soovitud pikkusega sõira tegemiseks. «Kui ei jätku, teeme homme uuesti,» viskas Joonas Niilo nalja.

Vadakust lahtisaamise järel heideti katlasse jäänud kohupiimamassi sekka soola ja köömnetega läbi klopitud munad, suhkur ning kaheksa kilo taluvõid. Järgnes segamine ja kuumutamine, kuni sõir sai valmis. «Sel momendil ongi hästi tähtis see tunnetus, et millal on sõir päriselt valmis,» lisas Joonas Niilo, kes alustas sõirakeetmist juba poisieas. «Mulle anti kulp kätte 14-aastasena. 11-aastasena vaatasin, kuidas ema tegi ja kui juba pikkust oli, siis munad ja kohupiim näppu ja läks töösse,» lausus ta.

Kokku kulus Võru sünnipäevasõira keetmisele poolteist tundi. Kui mass oli katlas valminud, seati lavatsile valmis Uma Meki kaubamärgi vormid, mille tähed enne kuuma sõira pealevalamist võiga kokku määriti, et need reedesel serveerimisel sõira seest kätte saada. Kõige alla seati sõira kokkutõmbamiseks riie, nagu seda ajast aega taludes sõira keetmisel on kasutatud.

Sünnipäevarooga kantakse rongkäigus

Sõiramassi vormi valamisel langes ka kivi tegijate südamelt, sest algsed arvutused siiski klappisid ja puudu sõirast ei tulnud. Pigem jäi meetri või pooleteise jagu ülegi, mis samuti sünnipäevalauale välja pannakse.

Algselt ühes tükis kuue meetri pikkuseks planeeritud sünnipäevaroog tuli siiski teha neljameetrine, kuna pikema sõira vedamiseks tulnuks tellida eriveok. Valgesse riietatud hiigelsõira saab näha täna Võru linna sünnipäevarongkäigus, kui see tuuakse keskväljakule ja kõigile mekkimiseks lahti lõigatakse.

Sõir ehk kohupiimajuust on Võru- ja Setumaa ainulaadne talutoit, millele kohalikud meistrid taotlevad Euroopa Liidu geograafilise kaitse märgist.