Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2019/08/15/12469098t1he8d7.jpg)
- Puka öölaulupidu tuleb 12. korda, seekord on peale kooride ja eeslaulja ka bänd
- Peakorraldaja plaanis sügisest ameti maha panna, kuid jätkab tööjuubelini
- Puka kultuurihingel saab järgmisel aastal täis 30 aastat kultuurivedamist
- Olid ajad: saal rahvast täis, Kuldne Trio ja kuulsad Puka diskod
Mida lähemale 19. august tuleb, seda rohkem peab staažikas Puka kultuurielu edendaja Helgi Pung vastama huviliste küsimustele: kas ikka toimub? Toimub, toimub, kus ta pääseb – ega traditsiooni saa murda.
Jutt on Puka öölaulupeost, mis esmaspäeval saab teoks juba 12. korda. «Hea tunne on, kui küsitakse ja tuntakse huvi,» ütles öölaulupeole alguse pannud Otepää valla Puka kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Helgi Pung. «See on välja kujunenud tava, et just sel kuupäeval üritus toimub. Loodame, et traditsioon jätkub.»
Öölaulupidu väikeses alevikus sündis aastaid tagasi juhuslikult. Esialgu oli plaan, et koorid käivad Valgamaal kirikust kirikusse laulmas. Et oleks selline vahva suvine ettevõtmine. Aga see jäi ära ning kõik said kokku hoopis Pukas. Tuli öölaulupidu ja nii jäigi.
Varem oli nii, et koorid laulsid ära ja seejärel tuli eeslaulja kord. Nüüd on teisiti: Alen Veziko laulab kooridega, ütles Puka öölaulupeo korraldaja Helgi Pung.
Kui varem oli tegu pigem kontserdiga, siis praeguseks on sellest välja kujunenud laulupidu oma tuntud headuses ja eheduses.
Pidu saab teoks viiendat korda eeslauljaga ning esimest korda ansambliga. Rahva ette astub Alen Veziko koos bändiga.
«Varem oli nii, et koorid laulsid ära ja seejärel tuli eeslaulja kord. Nüüd on teisiti: Alen laulab kooridega,» sõnas Pung. Koos ansambliga on praeguseks end kirja pannud kümme kollektiivi. Tõenäoliselt tuleb neid veel juurde.
Linna, Kuslap, Lillepea, Karisma...
Öölaulupeol on eeslauljana üles astunud Reet Linna, Voldemar Kuslap, Ervin Lillepea ja Katrin Karisma. «Olen nendega ise vanade tutvuste kaudu ühendust võtnud ja küsinud, kas nad saavad tulla. Keegi ei ole öelnud, et ei tule,» märkis Helgi Pung, kuidas artistid on leidnud tee Pukka.
Reet Linna oli esimene eeslaulja ja tema nimi tõi väga palju rahvast kokku. Lillepead pakkus välja Boris Lehtlaan, kes ka tänavu jagas soovitusi: kutsugu laulma Alen Veziko. Lehtlaan ise ei ole saanud Pukka esinema tulla, näiteks tänavu on tal samal päeval ülesastumine Saaremaal, ütles korraldaja.
Millal Lehtlaan siis lõpuks tuleb? «Ei tea, ei tea,» muigas Pung. Ta lisas, et peopidamiseks valitud 19. august on teadlik valik – järgmine päev on riigipüha ning sel päeval on artistid enamasti ülesastumistega juba hõivatud.
«Kooridele ei ole pidanud ära ütlema, et piir on ees ja enam esinema ei mahu – mahub küll, ruumi jagub,» lausus Helgi Pung. Ta nõustus, et Puka öölaulupeost on saanud piirkonna kaubamärk. «Seda oodatakse. See läheb järjest suuremaks ja info levib üha rohkem ka suust suhu. Näiteks eelmisel aastal olid kohal huvilised ka Rõugest, lubades tänavugi tulla.»
«Loodame, et traditsioon ei katke,» lisas ta. Ja pidas mõtliku pausi. Misjärel kostis: «Loodan, et kui tuleb järgmine inimene siia majja, siis ta veab seda edasi.»
Seda öelnud, selgitas ta, et pidas plaani amet maha panna. Et teeb viimase suure ürituse – öölaulupeo – ära ja jätab sügisel Puka kultuurimajas töö sinna paika.
/nginx/o/2019/08/15/12469096t1h6ed2.jpg)
Puka kuulsad diskod ja Kuldne Trio
Puka, nagu ka Otepää, Sangaste ja Nõuni kultuurimaja, tegutseb asutuse Otepää Kultuurikeskused allasutusena. Viimase juhataja Jorma Riivald aga veenis Puka kultuurivedajat jätkama.
«Jorma tuli jutuga, et tööjuubel tuleb ikka ära pidada,» ütles Pung, kel järgmise aasta suvel täitub 30 aastat Puka kultuurielu vedamise algusest. «Augusti algul ütlesin jah-sõna jätkamiseks. Aga ainult üks aasta veel, mitte rohkem.»
Ta lubas abiks olla ka järgmise aasta öölaulupeo korraldamisel. «Ma ei taha, et see lõppeks koos minuga. Tahaksin näha, kui kaugele öölaulupidu välja jõuab,» tõdes ta. «Inimene, kes tuleb siia minu asemele, peaks olema kohalik elanik. Ta peaks olema iga päev kättesaadav.»
Koos ansambliga on praeguseks end kirja pannud kümme kollektiivi. Tõenäoliselt tuleb neid veel juurde.
Kas teil endal praegu kedagi silmapiiril on? «Tegelikult ei ole,» ohkas ta.
Nii pika staažiga kultuuritöötaja käest ei saa jätta küsimata: kuidas peod 30 aastaga muutunud on? «Tantsuõhtuid nüüd enam eriti ei külastata,» tõdes maakultuurihing. «1990. aastate algul olid meil vägevad diskod ning Raadio 2 tegi oma üritusi. Saal oli diskobuumi ajal rahvast puupüsti täis. Mu enda tütar tegi siin diskosid, mis said kuulsaks – ta oli esimene tüdruk, kes tegi siin kandis pidusid. Rongiga tuldi suisa Valgast ja Tartu poolt kohale. Toona sai rahva paremini majja. Praegu on palju kohti, kus noortel on võimalik käia.»
«Esimesed vallapäevad olid hästi võimsad,» jätkas ta. Ja meenutas üht seika: «Meil oli tellitud esinema Kuldne Trio. Vaatasin rahvamaja aknast välja: igalt poolt tuli muudkui rahvast juurde. Kuldse Trio mänedžer läks mu tütre juurde ja küsis: kas teil ikka tuleb nii palju rahvast kokku, et saate ära maksta. Tütar vastas: «Teie asi on mängida, meie asi on maksta.». Lõpuks tuligi rahvamass kokku. Mängisid ära ja makstud sai. Ise nägin ansamblit ainult siis ja nii kauaks, kui uksel tooli peal seisin ja lava suunas vaatasin.»
/nginx/o/2019/08/15/12469099t1h7b95.jpg)
Milline oleks unistuste pidu?
Samas mainis ta, et eelmise aasta sügisel astus Puka kultuurimajas üles tenor Oliver Kuusik ning see meeldis saalitäiele publikule väga. «Kohal käisid need, kes muidu ei käi. Öeldi, et vähemalt kord aastas võiks olla selline üritus,» ütles Pung, et sai sellest mõtteainet. Ja need üritused on uuel hooajal tulemas.
Uudse mõttena on tal plaanis hakata sügisest korraldama ka salongiõhtuid. Kõigepealt alustab ta oma valla tuntud inimestega, kes üles astuvad. «Proovime niimoodi rahvast juurde tuua,» ütles ta.
Kas aastate jooksul väsimust, tüdimust ei ole peale tulnud? «Tuleb küll. Asi on selles, et väga häid ideid ei jätku,» tunnistas Helgi Pung.
Aga millise peo võiks teha, kui Otepää kultuurikeskuste juhataja annaks suure summa raha ja ütleks, et korraldage võimas pidu? «Mida ma teeksin?» küsis ta esmalt endalt. Hetk mõtlemist. Ja siis vastas: «Teeksin hea meelega festivali, mis kestab mitu päeva. Teeksin midagi sellist, mis on mulle südamelähedane: laulu ja tantsu.»
Pidu poole ööni välja
Seni on Puka öölaulupidu kõige kauem kestnud üle-eelmisel aastal: pidu lõppes kella 1.30 paiku öösel.
Augustikuu heitlike ilmade tõttu ei ole ühelgi aastal pidu ära jäänud. Aga seda on küll juhtunud, et päev läbi on muudkui sadanud, kuid tunnike enne peo algust on vihmasadu lõppenud ning päike välja tulnud.
Nagu ikka, hakkab pidu kell 20 ning piletiraha ei küsita. Teiste palade seas tulevad traditsiooniliselt esitamisele laulud «Ta lendab mesipuu poole», «Kaunimad laulud» ja «Koit».
Tänavune pidu on pühendatud Balti keti 30. aastapäevale.
Üritused käigu majast majja
Rääkides sellest, kuidas valdade liitmine Otepää kandis on kohalikku kultuurielu mõjutanud, tõdes Helgi Pung: «Kultuurielu ei ole vist mõjutanud. Suuri üritusi on kergem teha ja ka rahalised võimalused on paremad. Tugi on kultuurikeskuste kaudu olemas, abi ja nõu on rohkem kui varem.»
Puka kultuurielu edendaja on seda meelt, et suured üritused, näiteks vabariigi aastapäeva ja emadepäeva tähistamine, peaksid suures vallas käima nii-öelda külakorda: ühel aastal ühes kultuurimajas, teisel aastal valla teises otsas kultuurimajas. «Nii näeb ilusti ära, kus millega tegeletakse. Kõik valla kultuurimajad ei ole ju ühesugused.»