Tanel Kiik: sotsiaalselt õiglasemas Eestis on kõigil inimestel parem elada

Tanel Kiik

FOTO: valitsus.ee

Valitsus kiitis suve hakul heaks järgmise nelja aasta tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia, millega on plaanitud aastatel 2020–2023 riigieelarvete mahuks kokku ligi 49 miljardit eurot.

Olulisel kohal on sotsiaalvaldkonna eesmärgid. Fookuses on inimkeskse ja tõhusa tervishoiu arendamine, pikaajalise hoolduse korralduse nüüdisajastamine, eakate toimetuleku parandamine ning tööhõive suurendamine.

Rõõm on tõdeda, et viimase kümne aastaga on Eesti meeste oodatav eluiga pikenenud kuus ja naistel 3,5 aastat. Muret teeb aga inimeste tervena elatud aastate oluliselt väiksem arv, mis ei ole kahjuks niivõrd jõudsalt kasvanud. Sellest lähtuvalt on valitsus seadnud eesmärgiks keskenduda senisest enam inimeste hea tervise säilitamisele, haiguste ennetusele ja teavitustööle.

Eesmärgi saavutamiseks on kahtlemata oluline nii riigi, tervishoiusektori, tööandjate kui iga inimese enda panus oma tervise hoidmisse. Me kõik saame kaasa aidata, et luua elukeskkond, kus tervisesõbralik valik oleks kõige lihtsam valik. Seejuures oleme valitsusliidu aluspõhimõtetena kokku leppinud, et peame oluliseks laste ja noorte tervise regulaarset jälgimist, sealhulgas ülekaalulisuse, sõltuvustegevuste ja vaimse tervise probleemide vähendamist. Neid teemasid käsitletakse nii rahvastiku tervise arengukavas, rahvatervise seaduse eelnõus, toitumise ja liikumise rohelises raamatus kui ka teistes arengukavades.

Valitsus peab esmatähtsaks arstiabi arendamist ja selle kättesaadavuse parandamist, mis on tugeva tervishoiusüsteemi alus. Kindlasti peab kvaliteetne perearstiabi olema tagatud maapiirkondades. Leian, et uued tervisekeskused on üheks heaks lahenduseks, et soodustada laialdast kvaliteetsete tervishoiuteenuste valikut.

Esimese uuendusena võib esile tõsta üleriigilise digiregistratuuri, mille plaanime käivitada juba augusti jooksul.

Tõhusa esmatasandiga tervisesüsteemis on ka tervishoiukulud patsiendi kohta madalamad ja rahva tervis parem. Olen igati nõus, et tervishoius on vaja suuremat rahastust, kuid sama tähtis on olemasolevate ressursside otstarbekas kasutamine. Siinkohal võib kitsaskohana välja tuua näiteks selle, kui inimesed pöörduvad liiga paljude tervisemurede korral erakorralise meditsiini osakonda (EMO), mitte perearsti poole. EMO on aga kõige kallim koht patsientide ravimiseks ning seepärast ongi tähtis just esmatasandi arstiabi laiendamine ja maakonnahaiglate kättesaadavus.

Samuti on tegevusprogrammis tähtsal kohal mitmesuguste tehniliste ja digilahenduste välja töötamine. Esimese uuendusena võib esile tõsta üleriigilise digiregistratuuri, mille käivitasime augusti algul. Usun, et see on väga mugav lahendus, milles saab vastuvõtuaega nii broneerida, muuta kui ka tühistada, samuti näha ühel internetilehel kõiki väljastatud saatekirju.

Lisaks on sotsiaalministeeriumil kavas veel selle aasta sees koostada analüüs ja ettepanekud patsiendiportaali teenuste uuendamiseks ja lähteülesanne raviplaani lisamiseks tervise infosüsteemi. Uue aasta algusest soovime isikustada perearsti nõustamisteenuse, et muuta e-võimalused veelgi tõhusamaks.

Täiendavalt soovime läbi viia ka analüüsi arstiabi kättesaadavuse parandamiseks ravikindlustamata inimestele, eeskätt esmatasandi osas. See toetab solidaarsuse põhimõtet ja on minu hinnangul igati oluline teema, millega tuleb tegeleda.

Samme tuleb astuda ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna suurema lõimimise suunas, olgu selleks siis õendusabi parem kättesaadavus hooldekodudes või süsteemide laialdasem ühitamine. Peamine on, et inimesed saaksid vajalikku abi ega peaks pidevalt pead murdma killustunud teenuste vahel.

Eesti ühiskonna vananemine ja selle tagajärjed ei ole enam pelgalt sõnakõlks, mille pärast spetsialistid muret tunnevad. Omastehooldus ja mure lähedastel lasuva hoolduskoormuse pärast on jõudnud ka avalikku debatti. Võin ühtlasi kinnitada, et koalitsioonipartnerid on üksmeelel, et peame senisest enam tähelepanu ja ressursse suunama hooldusteenustele, sest inimestel peab olema õigus väärikalt vananeda.

Esimese sammuna eakate toetamisel tõstame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra ehk kokku 550 euroni.

Hoolduskoormuse vähendamiseks oleme nüüdisajastamas pikaajalise hoolduse korraldust ja erivajadustega inimeste poliitikat, luues arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks. Laialdasem eesmärk on kahtlemata vähendada perekondade koormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal vajalikku tuge.

Samuti olen seisukohal, et inimestel peavad olema paremad ja soodsamad võimalused mitmesugusteks koduteenusteks.

Hooldusasutus peaks kõne alla tulema alles siis, kui kodus elamine pole enam võimalik. Lisaks soovime lihtsustada püsiva puude süsteemi, panna suuremat rõhku hooldustöötajate väljaõppele ning jätkata moodsa eakatekodu projekti keerulise hooldusvajadusega inimestele.

Järgmiste aastate üks oluline eesmärk on kindlasti erakorralise pensionitõusu läbiviimine. Iga-aastane indekseerimine tõstab küll stabiilselt keskmist vanaduspensioni, kuid pole piisav, et tuua meie inimesed vaesuspiirist välja. Valitsuskoalitsioon leppis riigi eelarvestrateegia kõnelustel kokku, et esimese sammuna eakate toetamisel tõstame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra ehk kokku 550 euroni.

See otsus tagab, et keskmine vanaduspension püsib ka 2020. aastal tulumaksuvaba. Erakorraline pensionitõus on igal juhul meil jätkuvalt päevakorras ning esitame ka vastavad analüüsid ja ettepanekud valitsuskabinetile arutamiseks.

Tagasi üles