/nginx/o/2019/06/11/12251090t1h1d60.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/20/12483850t1h801c.jpg)
Mailis Repsi idee kaotada põhikooli lõpueksamid sai nüüd ligi aasta hiljem eelnõuna valitsuse toetuse. Aega läks, aga asja sai.
Kevin Koik: kergemini targaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riigikogu peaks keskerakondlasega ühel nõul olema, antakse visiooni kohaselt noortele koolilõpetajatele võimalus tõsisemalt keskenduda haridustee jätkamise plaanile, selmet panna neid eksamite tarbeks õpikutarkusi uuesti pähe ajama.
Väheneks koolilõpueelne rööprähklemine ning koolikoormus jaotuks ühtlasemalt. Isegi põhiharidust tõendava dokumendi saamiseks ei tuleks end tõestada kellelegi muule kui oma koolile. Võib jääda mulje, et mida aeg edasi, seda lihtsamaks läheb tee «targaks saamiseni».
Sääraste pöördeliste ideede rakendamisel haridusasutustes tuleks aga silmas pidada, et võimu ei võtaks järeleandlikkus. Otsuste taga peab peituma soov süsteemi nüüdisajastada, mitte teha õpilaste elu koormuse vähendamisega kergemaks hariduse kvaliteedi arvelt.
Õppimine ei ole ega peakski olema kerge, kuid samas ei tohi hariduse omandamine ning kõik muu kooliga seonduv olla traumeeriv. Tuleb leida toimiv kesktee selliselt, et säiliks ka asutuse distsiplineeriv ja kasvatav roll.
Otsuste taga peab peituma soov süsteemi nüüdisajastada, mitte teha õpilaste elu kergemaks hariduse kvaliteedi arvelt.
Vastasel juhul jääb terve põhikooli vältel noori ümbritsema turvavõrk, mis kaitseb neid hävitava stressi ja igapäevaelu karmi reaalsuse eest. Võib tekkida tundmus, et elu ongi üks pidu ja pillerkaar. Kui aga ükskord jõuab elus kätte aeg tegeleda kaalukamate probleemidega kui põhikooli lõpueksam, on tõenäoline, et vati sees hoitud noori tabab paanika.
Repsi eelnõust jääb aga õnneks mulje, et tegemist on plaaniga, mis pelgalt nüüdisajastaks süsteemi, mitte ei muudaks põhihariduse omandamist kergemaks ning õpilasi igapäevaelu mõjurite poolt haavatavamaks. Lisaväärtust annab see, et muu hulgas säilib eesti keele eksam ning lastakse käiku põhiseadust, riigikorda ja ühiskonnateemasid hõlmav test.
On äärmiselt teretulnud, et konservatiivsesse koolisüsteemi tuuakse uut valgust. Kool peakski sarnaselt õpilastega ajaga pidevalt kaasas käima, sest iganenud haridussüsteemist pole tänapäevases ühiskonnas kellelegi suurt tolku. Jääb üle vaid põnevusega oodata, millisel moel parlament eelnõule reageerib.