Ahti Bleive: kas uut vallamaja on ikka Põlvasse vaja?

Taevaskoja külavanem Ahti Bleive, Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori asetäitja

FOTO: Tomi Saluveer

Augusti alguses käisid ametnikud pooleteise nädala jooksul Kagu-Eestis välitöödel. Osales hulk ministeeriumite, riigiametite ja omavalitsuste esindajaid, aga ka kohalike kogukondade liikmeid.

Programm lõppes Tõrvas kahepäevaste mõttetalgutega «Vunki mano!». Seal arendati edasi suurepäraseid ideid, mis välitööde käigus olid tekkinud, ja töötati välja juba reaalseid tegevuskavasid. Teemad, mille kallal pead murti, olid vägagi erinevad. Näiteks külaraamatukogude muutmine lahedateks kooskäimiskohtadeks, tööstusalade loomine ja arendamine Kagu-Eestis, õpetajate vahetus koolide vahel, uuendusi arendava keskkonna loomine ja kaugtöövõimaluste arendamine. Kõigi üheksa teema arutelude tulemusi ja elluviimise tegevuskava esitleti loometalgute lõpus nii kohalolijatele kui internetiülekande kaudu kõigile soovijatele.

Muu hulgas oli päevakorral Põlvasse uue vallamaja ehitamise mõistlikkus. Sellega seondub konkreetne idee, mis Tõrvas arutusel oli ja mille lõpptulemust Kuldar Leis suurepäraselt tutvustas: kaugtööpesad.

Lisaks saab pakkuda kaugtööpesade olemasolul teenust ka välismaalastele. Meil on, mida pakkuda: puhas loodus, värske õhk, maitsev ja puhas toit.

Idee pole iseenesest uus: kaugtöökohtade loomine Kagu-Eestisse ja nende aktiivne müük. See aitab tõenäoliselt tuua tagasi osa inimesi, kelle töö võimaldab arvuti abil distantsilt töötamist. Samuti võib mõnigi Tallinna või Tartu inimene eelistada töötamist kaunis Kagu-Eestis ja saab ka siia kolida. Näiteid juba on, kuigi üksikuid.

Lisaks saab pakkuda kaugtööpesade ja lisavõimaluste olemasolul teenust välismaalastele. Oleme ju kuulnud inimestest, kes teevad tööd Hispaaniast või Aasiast. Miks mitte siis Kagu-Eestist? Ka meil on, mida pakkuda: ikka puhas loodus, värske õhk, maitsev ja puhas toit. Kaugtööturismi arendamise puhul saaks piirkonnas kasu palju enam ettevõtjaid kui vaid pelgalt kontoripindade pakkujad.

Kas aga Põlvale on vajalik ehitada uut vallamaja keskväljaku äärde või mitte? Praegu on koalitsioon kokku leppinud, et selles suunas tuleb iga hinnaga liikuda. Osteti väike krunt keskväljaku ääres, räägiti läbi kohaliku kogudusega hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks ja juuniistungil üritati volikogus ka sellesisuline otsus läbi suruda.

Ametnikud loomulikult vajavad paremaid töötingimusi ja ka vallamaja külastajad peavad ametnike juurde pääsema takistusteta. Samas võiks hüpoteetiliselt ette kujutada ühe vallavalitsuse, riigiameti või ministeeriumi tööd näiteks paarikümne või isegi vähema aasta pärast. Siis on ju kindlasti enamik inimesi digioskustega, mis võimaldab oma asjaajamised ära teha interneti kaudu.

Omavalitsustel on selleks ajaks välja töötatud kõiki valdkondi hõlmavad digiteenused ning kodanikul ei ole vajadust igal juhul kohale sõita. Ka ametnikkond ei pea iga päev sõitma kokku sadu ja tuhandeid kilomeetreid selleks, et ühele kontoripinnale jõuda, vaid saab oma töö ära teha lähimast raamatukogust, kultuurimajast või teeninduspunktist. Just nendes samades kaugtööpesades, millest loometalgutel nii põhjalikult juttu oli.

Loomulikult peavad nendes kohtades olema normaalsed töötingimused, kiire internet ja videokonverentsi võimalused. Tõenäoliselt tuleb aeg-ajalt ka vähemalt oma valdkonna kolleegidega kokku saada ja selleks on teatud kontoripind vajalik. Siiski veedaksid ametnikud vallamajas vaid ehk 10–20 protsenti tööajast.

Aastate pärast küsime tõenäoliselt üksteiselt, miks me küll uue vallamaja ehitasime, eriti kui olemasolevaid hooneid oli piisavalt.

Selline lähenemine vähendab kontoripinna vajadust keskuses ja teisalt aitab vallale kuuluvates maapiirkonna hoonetes elu sees hoida ning vältida raamatukogude ja kultuurimajade sulgemist. Samuti võimaldab see ametnikul kasutada aega tõhusamalt ning paindlikumalt. Vaja on juba praegu hakata põhjalikumalt mõtlema töökorralduse muutmisele.

Lisaks eeltoodule võib üsna kindel olla, et haldusreform ei ole veel lõppenud ning omavalitsuste liitmisi või lahutamisi on tulevikus veel oodata. Kas on teada, kui suur on vajalik kontoripind vallaametnikele viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast?

Praegu suurt investeeringut tegema hakates ei saa kindel olla, et sobiva hoone saame. Aastate pärast küsime tõenäoliselt üksteiselt, miks küll sellise maja ehitasime, kui olemasolevaid oli piisavalt. Põlva vallal on palju olulisemaid objekte, millele fookus pöörata, rahalist ressurssi seejuures mõistlikumalt kasutades.

Väide, et vallamaja rajamine aitab elavdada kulukalt ehitatud ja praegu üsna tühjana tunduvat keskväljakut, on pehmelt öeldes lühinägelik. Eeldatavalt ei saa mõistliku suurusega ja kõikidele vajadustele vastavat hoonet ehitada vähema kui kahe miljoni euroga. Arvestades vallaeelarve seisu, käib see plaan sisuliselt üle jõu.

Selle summa võiks osaliselt hoopiski suunata näiteks teedesse, mis eriti Põlva valla äärealadel väga soovida jätavad. Võiks toetada ka seda, et sünnitusmaja Põlvas oma tegevust jätkaks, või luuagi igasse raamatukogusse oma kaugtööpesa. Loetelu objektidest, mis tähtsamad kui uus vallamaja, võiks pikalt jätkata, aga põhimõte sellest ei muutu. Investeering peab olema suunatud sellele, et kohalik elu areneks ja kas või pisutki väheneks inimeste ärakolimine.

Kaheksa vallavolikogu liiget on algatanud uue vallamaja teemalise küsitluse. Sellel, kes peab teemat oluliseks, on võimalik oma hääl anda petitsioon.ee keskkonnas.

Ühe maja ehitamine ei aita praegu kuidagi kohaliku elu arenemisele kaasa. Tuleks otsida ja leida koos mõistlikumaid lahendusi. Kui õige korraldaks ka vallaelu puudutavates küsimustes loometalgud ja kaasaks sinna rohkem vallakodanikke? Kindlasti saab palju mõistlikke, arutlemist väärivaid ja kohalikku elu arendavaid ideid. Ikka vunki mano!

Tagasi üles