Metsa on saabunud laserajastu

Järvselja kuningmännist tehtud 3D laserskänningu järel avaneb pärast arvutiekraanil selline pilt. Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuur võtab statistilise metsainventuuri (SMI) proovitükkide täpsemaks mõõtmiseks kasutusele maapealse laserskänneri ehk lidari. Tulemuseks on väga tihe kolmemõõtmeline punktandmestik, millest on võimalik arvutada täpsemalt puude ja okste mõõtmeid.

„Tehnika areneb pidevalt ning meie huvi on kasutada oma töös parimaid kaasaegseid abivahendeid ja metoodikaid.“ Selgitab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Uue laserskänneri kasutuselevõtt muudab senise puude hindamise protsessi täpsemaks. Praegu tegeleme aparaadi katsetamisega, kuidas saaksime selle töötulemusi oma hindamismetoodikasse integreerida.“

Hetkel on käsil masina testimine. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialisti Allan Simsi sõnul on esimesed kokkupuuted aparaadiga olnud positiivsed: „Laserskänner mõõdab kuni 2 000 000 punkti sekundis ning kuni 130 m kaugusele. Ühel objektil olevate punktide tihedus sõltub selle kaugusest skännerist – 10 m kaugusel oleval objektil on punktide vahekaugus 3 mm.“

Kuna laser „ei näe“ objektide taha, on metsas asuval proovitükil vaja teha mõõtmisi mitmest erinevast kohast. Ühel 10-meetrise raadiusega proovitükil tehakse ca 15 mõõtmist, mille peale kulub kokku aega paarkümmend minutit.

Ühel proovitükil mõõdetav andmestik sisaldab ca 300 000 000 fikseeritud lidarpunkti, mis võimaldab edaspidi arvutada metsade tagavara veelgi täpsemalt.

Keskkonnaagentuur teostab statistilist metsainventuuri Eesti metsades 1990ndate aastate lõpust, avaldades igal aastal ülevaate Eesti metsatagavarast, seisundist ja tervisest.