Mailis Koger: kuidas jõuda otsustajateni?

Mailis Koger. 

FOTO: Arved Breidaks

Öeldakse, et tee Tallinnast Kagu-Eestisse on sama pikk kui Kagu-Eestist Tallinnasse, ometigi tunneme siin kagunurgas alatihti, et nii see pole – Tallinnast siia on oluliselt pikem tee ning meie mured ja sageli ka rõõmud keskvalitsuseni kuigi sageli ei jõua.

Tõsi, üks haldusreformi boonus olevat, et nüüd on läbirääkijate ring väiksem ning omavalitsuste hääl peaks oluliselt paremini keskvalitsuseni jõudma – 213 partneri ehk omavalitsuse asemel 79. Kuidas aga reaalses elus otsustajateni jõuda?

Võimalusi on mitu. Üks võimalus on Eesti Linnade ja Valdade Liit, mille liikmed on 79 omavalitsusest 77 ning igal neist on esindajad nii liidu volikogus kui ka üldkoosolekul, juhatus koosneb kolmeteistkümnest omavalitsuse esindajast. Seega peaks Eesti elu kujundajana olema läbirääkimiste laua taga – näiteks riigi eelarve arutelul – linnade ja valdade liit.

Paraku pean väikese valla esindajana tunnistama, et pärast haldusreformi ei ole olnud piisavalt aega, et liidu töös aktiivselt kaasa rääkida. Küll on meie kandile kasulik, et juhatusse kuulub viis Kagu-Eestiga seotud omavalitsusjuhti. Seega on olemas kõik eeldused selleks, et meie mured ja rõõmud üleriigilise liidu lauale jõuaksid.

Rõuge valla korraldada oli välitööde nädalal raha ja strateegia seminar, kus otsisime lahendusi, kuidas oleks võimalik Kagu-Eesti eluolu parandada.

Samuti annab võimaluse oma häält kuuldavaks teha juba enne reformi loodud Võrumaa arenduskeskus, mille üks rolle on olla omavalitsuste esindusorganisatsioon, mille kaudu saame oma arvamust riigile kuuldavaks teha.

Kagu-Eestis on vähenev ja vananev rahvastik, palju on töötuid: töötuse määr on 7,5%. Rohkesti on ka puudega inimesi; 23% ehk 20 527 inimest. Ka asustus on keskmisest Eesti näitajast mitu korda hõredam. Rõuge vallas on see 6 elanikku/km², samas kui Eesti keskmine on 30,3 elanikku/km².

Tuleks aga keskenduda positiivsetele näidetele. Näiteks võib tuua riigi, omavalitsuste ja maakondlike arendusorganisatsioonide ühiselt välja töötatud Kagu-Eesti programmi, mis on 2015. aastal koostatud tegevuskava reaalne kasu. Programmi eelarve perioodil 2019–2022 on 3,2 miljonit eurot ning fookus kolmel tegevussuunal: ettevõtjate arengu toetus, spetsialistide eluaseme korrastamise toetus koostöös omavalitsustega ning piirkonna mainekujundus.

Ettevõtjate arengu toetus ja piirkonna mainekujundus on käivitunud ning spetsialistide eluaseme korrastamise meede käivitub loodetavasti sügisel.

Samuti on hea näide äsjane Kagu-Eesti ametnike välitööde nädal, kus oli võimalik eri ametkondade esindajatele oma probleeme ja plaane tutvustada nii seminaride käigus kui ka muudel kohtumistel. Nädala lõpus istuti meeskondadena koos loometalgutel ning töötati juba vägagi käegakatsutavate lahenduste kallal.

Meie kõige suurem väljakutse on ikka ja jälle rahvaarv ehk projektikeeles rääkides kasusaajate arv. Selles me Kagu-Eestis kogu ülejäänud Eestiga konkureerida ei suuda.

Rõuge valla korraldada oli välitööde nädalal raha ja strateegia seminar, kus otsisime lahendusi, kuidas oleks võimalik Kagu-Eesti eluolu parandada. On ju fakt, et valla või linna suurusest ja rahvaarvust olenemata peavad kõik omavalitsused pakkuma oma elanikele täpselt ühesuguseid teenuseid.

Meie kõige suurem väljakutse on ikka ja jälle rahvaarv ehk projektikeeles rääkides kasusaajate arv. Teame kõik, et selles me siin Kagu-Eestis kogu ülejäänud Eestiga konkureerida ei suuda. Siiski loodame väga, et idee siduda Eesti eri kantide toetamist senisest enam piirkondlike eripäradega jõuab meie seminarilt ja loometalgutelt sinna, kuhu tarvis, ning saame juba järgmisel ELi programmiperioodil selle tulemusi tunda.

Veel üks positiivne näide riigi ja omavalitsuste koostööst on hajaasustuse programm, mille eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning aidata kaasa elanike arvu püsimisele. Sel aastal esitati Rõuge vallas 71 taotlust, millest rahastusotsuse sai 41. Kui väga me ka ei sooviks kõiki taotlejaid toetada, ei saa me seda teha, kuna raha ei ole piisavalt. Riik panustab umbes 57 000 eurot ja omavalitsus ligi 64 000 eurot.

Kuidas jõuab aga rahva hääl vallavalitsuseni?

Selleks on üsna mitu moodust. Rõuge vallas on üheks võimaluseks näiteks volikogu komisjonid, mida on kokku üheksa, ja igasse neist (välja arvatud revisjonikomisjon) kuuluvad valla eri nurkade esindajad. Lisaks sellistele reeglipärastele kooskäimistele korraldasime kevadel kõigis endiste valdade piirkondades kohtumisi külaelanikega, et saada tagasisidet ja infot, kuidas külaelul pärast haldusreformi läinud on, kuidas tagada eestvedajate särasilmsus ning kuidas vallaga tihedamalt ja paremini koostööd teha.

Piirkondade mured on suures osas ikka sarnased: teede kehv olukord, ühistranspordi vähesus ja interneti kehv levik. Õnneks on meil nende probleemide lahendamiseks nii riiklikke kui erasektori partnereid ning teemadega tegeletakse pidevalt. Kahjuks seab ka siin sageli piiri mitte vallavalitsuse tahe ega töövõime, vaid eelarve.

Rõuge vallas on lisaks 541 kilomeetrile riigiteedele umbes 589 kilomeetrit vallateid ning iga-aastane rahaeraldus vallateede parandamiseks ja hoolduseks on ligi 425 000 eurot.

Aasta alguses sai paika pandud selle summa ligikaudne jaotumine: 2/3 investeeringuteks ja kolmandik hooldustöödeks: niitmine, lumetõrje, tolmutõrje, väiksemas mahus löökaukude parandamine. Tundub ju üsna mõistlik jaotus? Kuid reaalsus on, et tegelik suvine hooldus ja investeeringud teedele sõltuvat suuresti sellest, kui lumerohke on talv ja kui palju raha talviseks hoolduseks kulub. Praeguseks on see arv ligi 180 000 eurot.

Seoses uue transpordikorraldusega ei ole bussidel enam võimalik igas reisijate soovitud kohas peatuda, vaid selleks peavad olema vastavalt nõuetele paigaldatud bussipeatuste sildid. Iga peatuse lisamine liinile peab aga olema põhjalikult läbi kaalutud. Kuigi posti paigaldamine on näiliselt lihtne toiming, nõuab see umbes pooleaastast menetlusringi ja kooskõlastusi ning umbes 3400-eurost investeeringut peatuse kohta: kaks peatuskohta – üks kummalgi pool teed.

Need olid vaid mõned näited sellest, kuidas üldsuse ootused ja vallaeelarve võimalused üksteisest erineda võivad. Lahendamist ootavaid probleeme on kahtlemata palju ja nendega tegeletakse pidevalt, kuid see ei tohiks meid mitte kunagi takistada rõõmu tundmast selle üle, mis meil olemas on, ja püüdlemast selle poole, mis elus tõesti oluline on.

Tagasi üles