/nginx/o/2019/08/27/12505162t1h6721.jpg)
Lõuna-Eestis alustab sel õppeaastal esialgsetel andmetel kooliteed 827 last. Seda on 54 võrra vähem kui eelmisel õppeaastal. Kõige rohkem on aastaga kasvanud esimesse klassi astujate arv Põlva vallas ja enim vähenenud Otepää vallas.
Põlva vallas alustas eelmisel kooliaastal õpinguid 147 last, tänavu on esimese klassi õpilaste arv 13 võrra kasvanud – praegu teadaolevalt läheb esimest korda kooli 160 last.
Aastakäigud on erinevad
Põlva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aigi Tiks tõdes, et esimese klassi õpilaste arv on võrreldes mullusega märkimisväärselt suurem. «Aastakäigud on lihtsalt erinevad – seitse aastat tagasi oli sündide arv varasema aastaga võrreldes suurem,» lisas Tiks.
Plusspoolele jäävad valdade arvestuses veel Kanepi vald, kus mullusega võrreldes läheb kooli seitse last rohkem, ning Räpina vald, kus õpilaste arv tõusnud kahe võrra.
Seega on kõikide Põlvamaa valdade kooliminevate laste arv aastaga tõusnud. Kui eelmisel aastal jagas Põlva vald kooliminevate laste üldarvu järgi Valga vallaga esikohta, siis tänavu ollakse kindlalt esikohal.
Võrumaal hoiab ühtlast taset Võru linn, kus nii mullu kui tänavu kooliastujaid 137. Võru ja Rõuge vallas on aga esimese klassi õpilaste arv 18 võrra vähenenud, samuti on see kaheksa lapse võrra vähenenud Antsla vallas ja seitsme võrra Setomaa vallas.
Lapsi mullusest vähem
Setomaal on ka väikseim kooli minevate laste üldarv. Kooliteed alustab Värska gümnaasiumis 12, Mikitamäe ja Meremäe koolis aga kummaski kolm õpilast. Samas on teada, et Setomaa valla Luhamaa nulgast läheb üks laps Vastseliina gümnaasiumi 1. klassi.
Kõige rohkem on kooli minevate laste arv vähenenud Otepää vallas, kus mullu alustas kooliteed 72 last, tänavu aga kahekümne võrra vähem – 52.
Valga ja Tõrva vallas on 1. klassi laste arv jäänud enam-vähem samale tasemele.
Otepää valla haridusspetsialist Janika Laur kinnitas, et aastatel 2011–2012 oligi vallas lapsi sündivuse järgi kahekümne võrra vähem. «See võib olla hirmutav number, kuid tegelikult pole lapsed kusagile kadunud ega ära kolinud, lihtsalt sündide arv oli seitse aastat tagasi keskmisest väiksem,» lisas Laur. «Samas peaks järgmisel aastal kooliteed alustama jällegi kümmekond last rohkem kui tänavu.»
Valga ja Tõrva vallas on 1. klassi laste arv jäänud enam-vähem samale tasemele, esialgsetel andmetel läheb Valgas esimesse klassi kaks ja Tõrvas kolm last mullusest vähem.
Kui vaadata kooli minevate laste ja omavalitsuse elanike arvu suhet, jagavad esikohta Põlva vald ja Võru linn, kus iga saja elaniku kohta alustab esimeses klassis õpinguid keskmiselt 1,1 last. Järgneb Tõrva, kus saja inimese kohta on täpselt üks kooliastuja, ning Valga ja Võru vald suhtega 0,9. Kõige vähem läheb elanike arvu suhtes õpilasi 1. klassi Rõuge ja Setomaa vallas, kus iga kahesaja elaniku kohta alustab kooliteed üks õpilane.
/nginx/o/2019/08/27/12505161t1h2a19.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)