Kümnekordne meister läks pensionile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Siivo Sokk 2. klassi poisina esimesse käsipallitrenni jõudis, ei osanud ta uneski näha, et 34-aastasena aktiivse käsipallurina tegevuse lõpetamisel on ta kümnekordne Eesti meister meeste käsipallis, mitmekordne Balti liiga võitja ja sama liiga finalist. Eurosarjas on ta mänginud 16 hooajal. Lisaks on Sokk esindanud Eesti riiki nii noorte- kui meestekoondises. Seega on ta auga väljateeninud nii-öelda käsipalluri pensionile minemise.
Praegu nokitseb Sokk vaikselt majaehituse kallal ning naudib igapäevatööd, andis teada Põlva käsipalliklubi pressiesindaja Helin Potter.
Põlva Serviti meeskonnaga liitus Siivo Sokk aastal 2004, mängideski karjääri jooksul vaid Servitis. «Sündisin Tallinnas ja sealt kolis pere kõigepealt Viljandisse, siis Ahjale ja edasi Põlvasse. Läksin Metsakasse 2. klassi ja oli loogiline samm liituda Kalmer Mustingu käsipallitreeningutega samas koolis.»
Sokk arvas, et küllap Viljandis polekski temast käsipallurit saanud ja ta oleks liitunud seal mõne kergejõustikugrupiga. Põlvaski käis ta lisaks käsipallitreeningutele aktiivselt kergejõustikutrennides, kus jõudis kaugushüppes, 100 ja 60 meetri jooksus ka Eesti meistrivõistlustele.
Käsipallurina Sokul selles mõttes vedas, et hoolimata sellest, et esimese meistritiitli sai ta vigastatud hüppeliigesega mängides ja oli pärast seda pool aastat platsilt eemal, rohkem suuremaid vigastusi ei olnud. LEPM