/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
Valgas peeti täna maakondlikku hariduskonverentsi, et pakkuda õpetajatele algavaks kooliaastaks värskeid mõtteid ja uusi ideid. Seekordse konverentsi teemaks oli “Millest on kasulik mõelda” ning ettekanded vaatlesid eri nurkade alt, kuidas olla edukas uues tehnoloogiaküllases maailmas.
Pedagooge tervitas Valga vallavanem Margus Lepik, kelle sõnul aitab konverents aitab sisse elada ja mõtteid seada uueks kooliaastaks. “Te olete väga head õpetajad, see on selge. Aga lisaks haridusele tuleb õpilastesse süstida uudishimu. Täna ei kuule te haridusministeeriumi ametnike ülevaadet plaanidest ja koolireformist, vaid uutmoodi mõtteid ja inspiratsiooni,” rääkis Lepik.
Esimese ettekandjana sai sõna Maaülikooli rektor Mait Klaassen, kes kaardistas, mille poolest erinevad tänased õpilased eelmistest põlvkondadest. Muutunud on nii peresuhted, last ümbritsev keskkond, ootused ja võimalused, aga ka kohustuste ja vastutuste vahekord ning suhtumine ühiskonda ja maailma. Klaassen rõhutas, et lapses tuleb arendada tema andeid ja mitte vägisi sundida suunas, kuhu arengueeldusi pole. “Raskusi põhjustavad sotsiaalsed oskused ja madal stressitaluvus. Lapse päevakava ei maksa trennide ja huviringidega üle koormata, las ta olla ka niisama – mõtleb omi mõtteid ja suhtleb teistega,” arvas rektor.
Tehnoloogia arengu ja robotite tuleku mõjust haridusele ja õpetajakutsele rääkis Anzori Barkalaja, kelle hinnangul on tehisintellekt varem või hiljem võimeline üle võtma ka vaimseid töid. See aga tähendab olulist muutust õpetamises. “Kogu õppimiseks vajalik informatsioon on motivatsiooni korral internetis kättesaadav ning mõned lapsed seda juba teevadki. Hiljemalt 20 aasta pärast muutub ka õpetaja kutse. Vajadused ja ootused inimestele, mida AI täita ei suuda, on keeruliste olukordade lahendamise võime, kriitiline mõtlemine ja loovus. Seda peame suutma edasi anda ka oma õpilastele. Need omadused tagavad positsiooni ja väärikuse,” rääkis Barkalaja ning rõhutas, et tehnoloogia- ja teadusõppe kõrval peab aina suuremat rolli mängima loovusõpe.
Kuidas karjatada oma elu kõneles Mart Kase, kes tuli neli aastat tagasi perega Tallinnast ära ning hakkas Valga vallas Kaagjärve külas kitsi kasvatama. Tema sõnutsi toetub tasakaal mitmetele olulistele faktoritele. Esmalt peab planeerima oma aega, nii igapäevases kui pikaajalises mõttes. Oluline on puhas ja tervislik toit, suhelda piisavalt, veeta aega loomadega, teha oma kätega tööd, mängida ja olla uudishimulik. “Kõige olulisem on rääkida oma lastega. Kogu aeg. Vanemal on vastutus ruumis oleva atmosfääri eest, mida luuakse ennekõike rääkides,” selgitas Kase, meenutades juhtumit, mil nende talu külastas 35 last, kes tundsid kõige suuremat rõõmu mitte loomadest, vaid võimalusest vestelda nii, et keegi neid kuulab.
Hariduskonverentsi teises pooles rääkis tuntud luuletaja Contra, kuidas jooksmine aitab tal mõtlemist korrastada. "On väga hea, kui lapsed vahetundides jooksevad, neid ei peaks keelama,” arvas Contra. Päikeseenergiast elektrit tootva katusepleki arendanud Andri Jagomägi jagas kuulajatele kogemusi start-up ettevõtte üles ehitamisest. Noor õpetaja ja aktiivne kogukonnaliige Andri Võsokovski aga kõneles noore alustava õpetaja väljakutsetest ning puudustest kaasaegses haridussüsteemis.
Kõigist päeva ettekannetest kostus, et kool ja haridus seisavad suurte muutuste lävel. Varasemast veelgi olulisem on sotsiaalsete oskuste ja empaatia arendamine juba lapsepõlvest. Õpetaja rolliks on olla eeskujuks ja teejuhiks, kes aitab lapsel inforuumis orienteeruda ning valikuid teha.
