/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2019/08/29/12511512t1h9837.jpg)
Hobifotograaf Eve Juraskile sai hiljuti Võrumaal osaks huvitav kogemus.
Seeneline kohtus omalaadse karuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli viimasel päeval otsustas ta Rõuge vallas Sännas seeni korjama minna. «Kummardusin seene kohale ja tõstsin pilgu, et ehk leidub läheduses veel mõni seen. Järsku tardusin, sest mahalangenud puu sarnanes esmapilgul väga lamava karuga.» Kui naine oli esimesest ehmatusest üle saanud, hakkas ta «karu» lähemalt vaatama. «Tundus, et midagi on siiski puudu. Kohendasin üht silma ja panin samblast kõrvad, kõik muu jäi looduslikuks. Nii see pilt sündis.»
Fotograafiaga on Jurask tegelenud 1969. aastast. «Kõige rohkem meeldib pildistada lapsi ja loodust. Püüan liikuda metsas nagu külaline, et põliselanike elu ja tegevust võimalikult vähe häirida. Olen kohtunud paljude metsloomadega, kes enamasti põgenevad inimest nähes. Suur põder valmistas küll hirmu, sest oli tunne, et ta tuleb minu juurde endast portreepilti tegema. Tookord päästis mind vile, mida metsas käies alati kaasas kannan. Põder lahkus väärikal sammul, mina värisesin hirmust veel mõnda aega,» meenutas naine.