Maarius Suviste: lammutame ära

Maarius Suviste 

FOTO: Arvo Meeks

Sõites külast külla, alevikust alevikku või linnast linna, on ikka siin-seal silma hakanud tee ääres seisvad suured ja tühjad hooned. Need lagunevad majad.

Katus on sisse kukkunud. Uksed pärani lahti või pole neid üldse enam ees. Aknad on sisse löödud, klaasikillud vedelevad veel vanast ajast kõrval. Kohati turritavad siit-sealt välja keskmise Eesti mehe pikkused maltsad. Ümbruskond on selline, et hoiaks heaga eemale.

Jutt siis endisaegsetest laudahoonetest või muudest säärastest monstrumitest, mis nõukogude ajal rakendust leidsid ning kus elu ja töö käis ööd ja päevad läbi. Nüüdseks on aga neist saanud silmariivavad tühihooned, et mitte öelda tondilossid.

Kas ei võiks olla käes aeg ja öelda: teeme Eesti neist puhtaks!? Kui kaua tuleb veel oodata ja vaadata, kuidas igavikuteed läinud vanad laudahooned, mida ei ole enam aastakümneid kasutatud, lagunevad, lagunevad ja lagunevad? Aastaid ja juba aastakümneid on möödunud, kuid ikka on endisaegne jäänuk raudkindlalt paigas.

Jättes kõrvale omandisuhted ja selle, et eravaldus on puutumatu ning erakätes asi on ülimast ülim ja nii edasi, siis ometigi võiks ju midagi ette võtta. Et ümbruskond saaks korda. Sunniviisiliselt seda tõenäoliselt siiski teha ei saaks, miski nii-öelda rosin peaks ehk lisaks olema.

Kui eraomanik tahab lobudiku lammutada ja jäätmetest lahti saada, siis miks ei võiks ta seda saada teha täiesti tasuta – riigi toel.

Kui keegi uus tulija või laiendamisplaane ihkav kogemustega tegija tahab vana lagunenud hoonet endale ja seal näiteks miskit tootmist arendada või muudmoodi kasutusele võtta – las võtku, tehku korda ja korraldagu. Tasuta. Ei tohiks ju kellelgi sellele miskit vastu olla, kui läheb paremaks.

Või kui eraomanik tahab lammutada ja jäätmetest lahti saada, siis miks ei võiks ta seda saada teha täiesti tasuta – eriprogrammid appi ning riik avitab jõuliselt ja võtab suured kulud enda kanda. Kas või sel üllal eesmärgil, et Eesti saaks risust puhtaks. Korraldagu üks suur teeme-ära-moodi ettevõtmine, ja olekski tehtud.

Nagu veel paljudes kohtades näha, siis senine toetus, nõustamised või abipakkumise püüdlused ei ole just üleliia palju toeks olnud – lagunevaid hooneid, mida keegi ei taha, on ju endiselt oi kui palju. Sõitke tõestuseks kas või Lõuna-Eestis ringi.

Miks ei võiks see olla riigi järgmine suur eesmärk?

Tagasi üles