:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2019/09/03/12526445t1h5808.jpg)
Eile, 2. septembril õhtul kella 19 paiku sai politsei teate Räpina vallas 58-aastaselt naiselt, kes oli marjule-seenele läinuna sohu ära eksinud.
Politseinikud päästsid sohu eksinud naise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine oli selleks hetkeks juba kella 16st saati tagasiteed otsinud, kuid tulutult. Nüüd, kui vedelikupuudus hakkas süvenema ja vähenes lootus omal jõul õige teeots kätte saada, kutsus ta kohe abi.
Politsei positsioneeris tema telefoni asukohta ning samas püüdis naine kirjeldada, millist silda ja sihti ületades ta eelnevalt liikus. Korrakaitsjad leidsid peagi naise sõiduki ning sealt edasi jätkasid naise otsinguid. Alarmsõiduki sireene naine ei kuulnud, mistõttu liikusid patrullid teisele poole sood. Seal sireenilaulu jätkates ja naist hõigates jõuti peagi ka otsitava prouani. Ta toodi ühes seenekorvide ja marjapangedega tagasi auto juurde.
Selle aasta kolme suvekuu vältel on politsei saanud 54 teadet metsa eksinud inimestest. Neist kolmandik said peagi omal jõul õigele teeotsale tagasi ning kaks kolmandikku aitas politsei metsast välja.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk märkis suvistele otsingutele tagasi vaadates, et mõnedel juhtudel raskendas inimese kiiret leidmist tõik, et otsitava telefoniaku oli tühjaks saamas või saigi see hädaabikõne vältel juba tühjaks. „Olgugi, et kõik selle hooaja otsingud on lõppenud positiivselt, on olnud nii mõnigi kriitilisem hetk, kus selgub, et inimene lobises metsas sõpradega telefoniaku tühjaks. Telefoniakut tuleb säästa ajani, mil olete turvaliselt tagasi kodus. Täis laetud aku võimaldab teil metsa eksides saada elupäästvat abi,“ rääkis operatiivjuht.
Ta lisas veel, et paljudel juhtudel lähevad just eakamad terviseprobleemidega inimesed metsa ihuüksinda. „Kõrge iga, mäluprobleemid, liikumisraskused, südamehaigused ja muu taoline suurendab paraku alati võimalust, et hätta sattudes ei saa te ise endale abi kutsuda. Vähemasti üks metsa kaasa võetud seltsiline võib olla aga sel hetkel suureks abiks, valides hädaabinumbri ning aidates operatiivjõududel teie asukohta tuvastada,“ soovitas ta.