:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2018/02/07/7552871t1hcb56.jpg)
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks relvaseaduse muudatused, millega võetakse täielikult üle Euroopa Liidu tulirelvadirektiiv. Muudatused puudutavad peamiselt EL-is relvadega reisivaid jahimehi ja laskesportlasi.
Eesti võtab lõplikult üle relvaseaduse direktiivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Relvaseaduse muudatuste peamine põhjus tuleb Euroopa Liidu direktiivist, mis on alguse saanud Euroopas toimunud terrorirünnakutest,“ ütles siseminister Mart Helme. „Seetõttu soovitakse kogu Euroopas muuta ohtlikumatele tulirelvadele kehtestatud nõudeid ning seeläbi vähendada võimalusi nende kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel.“
Helme sõnul jaotatakse direktiivist tulenevalt relvad ohtlikkuse alusel klassidesse ning seda on vaja eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. „Relva klassist sõltub, kas relva toimetamiseks teise liikmesriiki on vaja iga kord võtta eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametist luba või saab relva edasi toimetada tulirelvapassi alusel ehk ilma eelnevalt luba küsimata,“ täpsustas siseminister.
Senise seaduse järgi said jahimehed EL-is tulirelvadega reisida ilma igakordse loa küsimiseta. Piisas ainult Euroopa tulirelvapassist. Direktiivi ülevõtmise järel saab jahipidamise eesmärgil EL-is ilma igakordse loa küsimiseta reisida vaid madalama ohuklassi relvaga. Näiteks jahikarabiiniga, mille salv mahutab kuni kolm padrunit. Kui relva salv mahutab rohkem padruneid, siis on edaspidi vaja iga kord küsida sihtriigist eelluba ning lisaks PPA-st luba relva väljatoimetamiseks. Muudatused puudutavad ka laskmiskõlbmatuks tunnistatud relvi ning nende puhul tuleb samuti edaspidi taotleda EL-is reisimiseks politseilt nõusolek.
Samuti keelatakse EL-i direktiiviga edaspidi enese ja vara kaitsmise eesmärgil suure salvemahutavusega poolautomaatsed tulirelvad. Selleks on püstol, mille padrunisalv mahutab rohkem kui 20 padrunit ja püss, mille salv mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliseid relvi tohivad edaspidi soetada ainult aktiivselt laskesporti harrastavad sportlased. Samas eristatakse ka laskespordiga tegelemiseks lubatud relvade puhul, kas relva padrunisalv on tavapärase või suure mahutavusega. Sellest olenevalt kehtestatakse nõuded sportlaskjale.
Direktiiv toob endaga kaasa ka relvade kollektsioneerimise nõuete muudatused ning samuti tõhustatakse sellekohast järelevalvet. Lisaks lühendatakse kõikides EL-i riikides kollektsioneerimisloa kehtivust kümnelt aastalt viiele.L-i direktiivist tulenevad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020. Muudatus puudutab eelkõige 1400 praegust Euroopa tulirelvapassi omanikku ja kaudselt umbes 14 000 jahimeest. Lisaks puudutab see paari tuhandet laskespordiga tegelevat relvaomanikku.