Kindlustusseltside Liit: ligi pool pensionikogujatest kavatseb raha välja võtta

Uuringu põhjal võtaks 41 protsenti praegustest liitunutest kogunenud raha pensionifondist välja. Foto: Karlheinz Schmidlehner / PantherMedia / Karlheinz Schmidlehner

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös läbiviidud uuringust selgus, et kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtlikuks muutmisel jätkaks pensioni kogumist pensionifondis 44 protsenti praegustest liitunutest. 41 protsenti aga võtaks kogunenud raha pensionifondist välja.

Kuuendikul ei ole seisukohta, mida teha teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel.

EKsLi juhi Mart Jesse hinnangul näitab uuring, et inimestel on väga erinevad ootused kogumispensioni ümberkujundamise osas. „Kui pea pool rahvast kavatseb jätkata pensionivara investeerimist ja saab aru pensionikogumise möödapääsmatusest, siis teine pool kavatseb raha välja võtta. See näitab inimeste vähest usaldust kogumispensionite suhtes,“ ütles Jesse

„Need hoiakud on välja kujunenud valitsuserakondade kommunikatsiooni ja meediamüra taustal. Inimeste tegelik käitumine sõltub sellest, millised on konkreetsed raha väljavõtmise tingimused. Igal juhul on kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisel suur mõju nii majanduskeskkonnale, inflatsioonile kui ka vanemaealiste toimetulekule aastakümnete pärast,“ selgitas Jesse.

Uuringu kohaselt soovib 29 protsenti pensioni praegustest kogujatest raha süsteemist välja võtta ja jätkata iseseisvalt investeerimist. 11 protsenti kavatsevad investeerimist mitte jätkata ning kasutaks raha laenumaksete ja jooksvate kulude katteks. 77 protsenti vastanuist, kes kavatsevad investeerimistegevuse lõpetada ja raha kogumispensionist välja võtta, ei osanud oma otsust põhjendada.

Jesse sõnul on tänaseks pensionifondidesse kogunenud pea viis miljardit eurot. „On hädavajalik, et kogumispensioni reform toimuks läbimõeldult ja kõiki mõjusid silmas pidades. Rahvale tuleb üheselt ja usutavalt selgitada, kust võtab riik tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes pensionimaksmiseks raha, kui tänane kohustuslik pensionisammas laiali kantakse,“ ütles Jesse. „Uskumus, et pensionisäästude väljavõtmise lubamine inimese tööeas tagab talle laheda äraelamise pensionipõlves, ei ole rahvusvahelises sotsiaalkindlustuse praktikas kinnitust leidnud ja kuulub ilmselgelt soovunelmate valdkonda,“ väljendas Jesse oma muret.

EKsLi hinnangul on kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine vajalik, kuid sealt väljumisõigus peaks olema väga hoolikalt läbikaalutud ja lubatud vaid erandjuhtudel.

Juulis valminud uuringu „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse“ veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.