Kuidas käituda metsloomaga kohtumisel?

Karu. Foto on illustratiivne.

FOTO: Heino Säinas

Üha enam on laienenud elurajoonid piirkondadesse, mis olnud varemalt metsloomade koduks. Sestap pole imestada, kuid vahel kodu lähedal või ka kaugemal metsas mõnd ulukit kohtate, kelle puhul pole te päris kindlad, kuidas peaksite käituma – kas teda kartma või mitte. Kuna juba on alanud ka sügisene seenel käimise aeg, tasub mõned käitumisjuhised taas meelde tuletada. 

Keskkonnaagentuuri koostatud soovitused on kooskõlas ka Eesti Koeraomanike Seltsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi soovitustega.

Reeglina ei tasu metsas viibides karta ei hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid - metsloomad pelgavad inimest ja hoiduvad kohtumisest instinktiivselt ise.  Hoopis suuremat ohtu võivad endast kujutada inimesega metsas kaasas olevad või omapäi hulkuvad koerad, seetõttu mõned soovitused ka selliseks puhuks.

7 soovitust, kui kohtud hundiga

Huntidel on kaasasündinud väga tugev inimhirm – reeglina põgeneb ta inimest tajudes ise. Kui loom sind ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes sulle mingit ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Soovitused:

1.      Ära jäta loomseid või muid toidujäätmeid oma kodulähedasse metsa või hoovile, et mitte harjutada hunti mõttega isekattuvast toidulauast. Inimese juurest regulaarselt toitu saav loom harjub inimese kohalolekuga ning võib lõpuks muutuda inimesele ohtlikuks.

2.      Kui näed hunti, kuid tema sinu kohalolekut ei taju, siis naudi olukorda – selline võimalus tekib vaid vähestel.

3.      Kui hunt sind märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu. Instagrami pildi jäädvustamine ei ole selles olukorras hea mõte. Ära keera loomale selga, ole ettevaatlik ja jälgi looma käitumist.

4.      Auto, traktori, elumaja vms lähedal liikuv hunt, kui ta inimese otsest kohalolekut ei taju, ei tähenda tema vähest inimpelglikkust ning sulle ohtu ei kujuta.

5.      Ära käi metsas lõastamata koeraga, kes sinu nägemisulatusest väljaspool jookseb. Hunt võib koeras näha saaklooma või konkurenti ning teda rünnata. Kui hunt ründab koera, siis tee võimalikult valju häält, et oma lähedalolekust märku anda.

6.      Ebatavaliselt julge hundiga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid.

7.      Kui hunt sind ründab, siis käitu samamoodi, nagu allpool toodud koera rünnaku puhul.

7 soovitust, kui kohtud karuga

Sarnaselt hundiga on karu oma loomult inimpelglik, enamus rünnakuid on aset leidnud emakarude poolt poegi kaitstes või jahi käigus peale nende haavamist. Sel sajandil on karu Eestis inimest rünnanud kolmel korral. Kui inimene õigesti käitub, laheneb olukord poegi kaitsva emakaruga kohtumisel karu kurja hääle ja petterünnakuga. Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos ei ole agressiivsusega seotud - kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal.

Soovitused:

1.      Ära mingil juhul jälita looma, lähene karupoegadele või püüa loomaga kontakti otsida. Karupojad, nagu kõik loomapojad, tunduvad armsad ja abitud, kuid läheduses on tavaliselt ka nende ema.

2.      Kõnele valjult ja rahulikult kuid ära karju.

3.      Väldi otsest ja ainitist silmsidet, kuid jälgi looma liikumist ja tegevust.

4.      Väldi igasuguseid agressiivsuse märke, järske liigutusi, jää rahulikuks. Kui sul on relv, siis ära lähenevat karu tulista. Haavatud karu on sulle märksa ohtlikum, kui terve loom.

5.      Tagane selg ees tuldud teed loomast eemale, ära keera talle selga.

6.      Ära hakka poegadega emakaru vaateväljas jooksma ega puu otsa ronima – karuema võib sellest välja lugeda sinu halbu kavatsusi poegade suhtes.

7.      Rünnaku korral teeskle surnut – heida kõhuli maha ja kata pea ja kael kätega.  Karu ei näe lamavas inimeses enam ohtu ja lahkub.

7 soovitust, kui kohtud koeraga

Eelkõige tuleks meeles pidada, et iga koer, ka kõige sõbralikumana näiv, võib teatud tingimustel hammustada. Kõige ohtlikumad on koerakarjad, seega väldi igal juhul paiku, kus selliste karjade olemasolu on võimalik. Oluline on teada, kuidas ennast kaitsta, kuid vältida tuleks  loomale asjatult haiget tegemist. Juhised lähtuvad Eesti Koeraomanike Seltsi soovitustest.

Soovitused:

1.      Lahtist agressiivsena näivat koera nähes muuda rahulikult suunda, et hoiduda koeraga kohtumisest või kui see pole võimalik, jää paigale. Kõige olulisem on jääda rahulikuks.

2.      Võimalusel jäta koera ja enda paiknemise vahele mingi objekt — pink, prügikast, känd, puu, jalgratas.

3.      Ära provotseeri koera ega käitu ise agressiivselt või ähvardavalt – ära karju, vehi kätega jms. Väldi koeraga silmsidet, kuid jälgi tema tegevust. Ära pööra koerale selga.

4.      Ära põgene koera eest joostes, ta näeb sind saagina, mida tuleb rünnata. Põgenemine on edukas ainult juhul, kui jõuad ohutusse kohta enne, kui koer jõuab sinuni. Võimalusel roni kõrgusesse – puu otsa, müüri või aia peale.

5.      Kui koer ründab, võid proovida teda takistada liiva või mulla viskamisega või vee pritsimisega näkku.

6.      Kui võimalik, võta kätte ja sea enda ning koera vahele puukaigas, kott, paksem jope vms ese - koer hammustab reeglina liikuvat vahendit, mis on atraktiivsem kui paigalseisev. Ründe korral püüa see koera hammaste vahele suruda.

7.      Kui koer tõesti ründab ning sul puudub võimalus varjuda või end aktiivselt kaitsta, siis visku põlvili maha kägarasse nn looteasendisse, võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid - kael, kukal, nägu, kõht kaitstud. Mujalt rebimine ei tekita nii kiirelt eluohtlikku seisundit. Sunni end teadvusele jääma, sest vastasel korral vajud külili ja kõri jääb kaitseta. 

Tagasi üles