/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/02/11918300t1h917a.jpg)
Keskpanga hinnangul pole Eestis lähitulevikus oodata kiiret hinnakasvu ning tänavu kasvavad tarbijahinnad 2,5 protsenti.
Lähitulevikus pole kiiret hinnakasvu oodata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijahinnad tõusid augustis aastatagusega võrreldes 2,4 protsenti. Hinnatõusu pidurdasid enim energiahinnad ja kiirendasid kallinevad teenused, märkis Eesti Panga ökonomist Sulev Pert pressiteates.
Energiahindade langus tuleneb peamiselt nafta hinna langusest maailmaturul, kuid olulist mõju hindadele avaldas ka kange alkoholi ja õlle aktsiisimäärade 25 protsenti alandamine juulis. Alkoholi odavnemine on tänavu hinnakasvu aeglustanud ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra.
Kui toiduainete ja energiahinnad kõrvale jätta, siis ülejäänud tarbijakorv kallines aastaga 2,5 protsenti. Hindade tõusu on Eestis jätkuvalt vedanud teenuste kallinemine, sest majanduses valitsevad head ajad – töötuse määr on olnud madal ja palgakasv kiire.
Maailma majanduskasvu aeglustumise taustal ei ole Eestis ega euroalal lähitulevikus kiiret hinnatõusu oodata, sest riikidevahelised kaubanduspinged vähendavad nõudlust kaupade ja toormete järele. Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 2,5 protsenti.
Statistikaamet teatas reedel, et tarbijahinnaindeks tõusis tänavu augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2,4 protsenti, seejuures mõjutasid indeksi muutust enim toit ja transport. Võrreldes selle aasta juuliga kasvas tarbijahinnaindeks augustis aga 0,7 protsenti.