Sangaste lossi lähedale osaühingu Kesa-Agro põllule olid külvama tulnud teiste seas rukkikuningas Hans Kruusamägi, põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Otepää vallavanem Kaido Tamberg.
Koolituse viis läbi Eesti rukki seltsi juhatuse liige Ellen Pärn. «Käsitsi külvamisel peab rütm õige olema,» märkis ta.
Pärna sõnul on käsitsi külvil olulisim külvinormi valik. «Terad peaksid langema nii, et ei jääks tühimikke,» ütles ta. «Mida parem külv, seda parem saak. Rukki puhul on nii, et pigem vähem kui rohkem. Ta vajab kasvamiseks ruumi.»
Sangaste rukist külvati 0,18 hektarile. Seemet oli 36 kilo. «Külvinorm,» tõdes Kesa-Agro juhatuse liige Venda Vihmann. «Kui läheb üle selle, saab liiga tihe ja tekib lamandumine.»
Kui külv tehtud, hindas ta olukorda. «Täpselt normi piires.» Vihmanni sõnul on «Sangaste» vähenõudlik.
Rukkisordi «Sangaste» aretas Rukkikrahv, Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg. «Vanu sorte on küll, aga see on ainsana maailmas siiamaani kasutuses. See on suur saavutus,» tõdes Ellen Pärn. Sort pakub jätkuvalt huvi ka piiritagustele põllumeestele.
Eesti rukki seltsi president Vahur Kukk ütles, et selts on rukist aus hoidnud pea 20 aastat. «Kui lastel on rukkiga seotud üritustel sära silmis, siis järelikult oleme õiget rada astunud,» ütles ta. Sangastes oli sära silmis põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse tütrel, kes ka käsitsi rukist külvas.
Külvatud rukis koristatakse järgmisel aastal samuti käsitsi.