Eile õhtul kella 21 paiku võis Eesti taevas näha heledat meteoori ehk boliidi.
Videod: Eestis ja Lätis nähti heledat meteoori
Meteoori nägemise kohta on tulnud teateid nii Eestist kui Lätist. Eile autoga Tartust Valga poole sõitnud naine märkis, et nägi tulekera taevas umbes kella 21 ajal ja see oli nähtav ligikaudu kümme kuni 20 sekundit. Nähtust märgati ka Põhja-Eestist ning Delfi kirjutas, et samuti Lääne-Eestist. Boliidi langemine jäi ka Riia linnakaamerale.
Läti riiklik televisioon edastas, et nende kasutuses olevale videole jäi isegi kaks meteoori, neist esimene tuhmim ning teine eredam.
Astronoom Taavi Tuvikene jäädvustas taevast Valgamaal Valga vallas asuva Lüllemäe observatooriumi taevakaamera abil. Ta polnud lõuna paiku päris kindel, kas kaamerapildile jäädvustunud triip on meteoori tolmujälg. Inimeste teated nähtuse taevasse tekkimise kellaaja kohta on Tuvikese sõnul erinevad. «Ei ole päris kindel, et see, mille Lüllemäe kaamera jäädvustas, oli meteoori jälg. Kahtlustan, et see võis olla ka lennuki jälg. Katsun uurida, mis kell seda asja nähti. Viljam Takis, kes ka observatooriumis tegeleb, oli ise Tallinnas ja tema nägi seda kella 21 või 21.05 ajal. Aga jälg Lüllemäe kaameras on juba alates kella 20.37st. Kellaaegade järgi see päris ei klapi,» lausus Tuvikene.
Hiljem lisas astronoom, et triip taevas osutuski lennuki jäetud jäljeks. Küll on aga videolt leitavad kolm meteoori, mis pole päris boliidi mõõtu. Neid on näha kellaaegadel 22:36, 00:01 ja 03:15. «Boliidi langemine registreeriti kell 20.57. Viirg pärines tõenäoliselt Berliin-Peterburi liinilennukilt. Mis muidugi ei tähenda, et ei võiks videot nautida, sellel on mitmeid huvitavaid nähtusi peal, sealhulgas rahvusvahelise kosmosejaama ISS ülelend,» ütles Tuvikene ja lisas, et ISSi ülelendu on näha kell 04:13.
Astronoom selgitas, et boliid tähendab väga suure massiga heledat meteoori ja nähtuse kirjeldus vastab boliidile. Meteoor põles aga astronoomi sõnul suure tõenäosusega atmosfääris täielikult ära. «Selleks peaks ta olema erakordselt suur, et midagi Maa pinnani jõuaks.»
Kui tavaline nii-öelda langev täht ehk meteoor on liivatera suurune, siis erakordselt suur tähendaks antud juhul skaalat sentimeetrites. «Mis rahvusvaheliselt uudisekünnise ületavad, nende suurus võib meetritesse ulatuda.»
Kui haruldase nähtusega tegemist on, on Tuvikese sõnul raske öelda. «Meteoore tuleb väga palju, aga mida suurem, seda harvem. Kui tihti just sellisega suurusega neid tuleb, ei saa öelda.»
Lüllemäe observatooriumi taevakaamera salvestus eilsest õhtust ja ööst vastu tänast: