Margus Lepik: liigsed ja lagunenud hooned tuleb Valgas lähimal ajal lammutada

Margus Lepik Foto: Valga vallavalitsus

Et piirilinnas kinnisvara hind tõuseks, tuleb vallavanema hinnangul eelkõige vabaneda üleliigsetest ja halvas seisukorras hoonetest. Läbirääkimised tõid hea uudise: riik paneb lammutamisprotsessile õla alla.

Aktiivselt tühje maju lammutav Valga valiti riigi pilootprojekti, millega otsitakse lahendusi kahanevate linnade korterimajanduse probleemidele. Valga linna väiksemaks muutmine pakub aga huvi ka maailmale – järgmise aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil saab näha Aasa 1 kortermaja lammutamist.

Valga linna elanikkond on viimaste 30 aasta jooksul vähenenud umbes kolmandiku võrra ning teistes valla asulates on lugu sarnane. Vähem inimesi tähendab ka väiksemat vajadust neid teenindavate hoonete ja eluruumide järele. Kuigi Valga on viimastel aastatel aktiivselt üleliigseid maju lammutanud, on halvas seisukorras hooneid siiski liiga palju.

Kui midagi on rohkem kui selle järele nõudlust, toob see kaasa madala turuhinna. Maa-ameti andmetel maksis Valgas müüdud korteri ruutmeeter eelmisel aastal keskmiselt 130 eurot. See on väga madal hind isegi Kagu-Eesti kontekstis. Isegi kui arvestada, et Valgas mõjutavad keskmist hinda kohtutäiturite müüdavad odavad «kõdukorterid», jääb elamiskõlbliku kolmetoalise paneelmajakorteri hind Valgas siiski vahemikku 15 000 – 20 000 eurot.

Lähiajal saame koostöös riigiga välja selgitada, kui palju ja millised korterid on Valgas asustamata, ning luua tegevuskava, mida nendega teha.

Nii madal kinnisvarahind mõjutab kogu valla arengut. Esiteks ei taha erasektor elamispindadesse investeerida. Ettevõtjatel ei tasu majade korrastamine või ehitamine ära, sest piltlikult öeldes maksab tellis poes samapalju nii Tallinnas kui Valgas, kuid siin ei ole võimalik kulutatud summat tagasi teenida. Kui aga kortermajadesse pika aja jooksul ei investeerita, halveneb korterite seisukord ja kvaliteetseid elamispindu on üürimiseks või ostmiseks üha raskem leida.

See ongi juba tinginud paradoksi, kus nõudlus Valga üüriturul ületab pakkumise või ei vasta pakutavad korterid üüriliste nõudmistele. Teine negatiivne mõju seisneb selles, et pangad ei taha Valgas kinnisvara tagatisel laenu anda. Sama suure sissetuleku ja varalise seisuga inimene Tartus saab maja ehitamiseks või korteri ostmiseks laenu, aga Valgas ei saa. See seab piirangud nii hoonete korda tegemisele kui ettevõtete kasvule.

Järelikult on vaja, et kinnisvara hind tõuseks. Selleks tuleb vabaneda üleliigsetest ja halvas seisukorras hoonetest, mis praegu hinda alla kisuvad. Valga vallas räägime hinnanguliselt viiekümnest kortermajast, mis tuleks lammutada. Kuid see on väga keeruline, sest ligi 99 protsenti elamispindadest kuulub eraisikutele. Vallavalitsus saab praegu lammutada ainult neid maju, mis kuuluvad täielikult vallale, korterite sundvõõran­damine on aga keeruline ja kulukas.

Maa-ameti andmetel maksis Valgas müüdud korteri ruutmeeter eelmisel aastal keskmiselt 130 eurot. See on väga madal hind isegi Kagu-Eesti kontekstis.

Möödunud kevadel alustasime probleemile lahenduse leidmiseks riigiga läbirääkimisi ning hiljuti saimegi hea uudise, et meid valiti koos kahe Ida-Virumaa oma­valitsusega uude pilootprojekti.

Rahandusministeerium soovib läbi viia kahanevate omavalitsuste elumajanduse näidisprojekti, mille käigus otsitakse võimalusi pooltühjades majades elavate inimeste ümberasustamiseks ning halvas seisukorras kortermajade lammutamiseks. Kavas on katsetada läbi nii õiguslikud lahendused kui ka teha ettepanekuid võimalike toetusmeetmete või seadusemuudatuste väljatöötamiseks.

Lähiajal saame koostöös riigiga välja selgitada, kui palju ja millised korterid on Valgas asustamata, ning luua tegevuskava, mida nendega teha. Pilootprojekti käigus loodame korda teha ühe kortermaja ja lammutada vähemalt kolm. Saadud kogemuste põhjal jätkame tegutsemist, kuni eluruumide kvaliteet ja hind Valgas märgatavale tõusule pöörab.

Valga valitud suund linna teadlikule ja kavakindlale kahandamisele pakub huvi ka mujal Eestis ja koguni laias maailmas.

Veneetsia biennaal on üks maailma suurimaid ja kaalukamaid arhitektuurisündmusi ning 2020. aasta Eesti väljapaneku peaesinejateks saavad Valgas Aasa tänaval asuva tsaariaegse kortermaja lammutamine ning linna uus keskväljak. Mõlemad sümboliseerivad piirilinna püüdlusi muuta oma linnaruum atraktiivsemaks ja luua elanikele parem keskkond.

Biennaali väljapanekusse saavad oma panuse anda kõik. Õige pea alustame elanike tehtud fotode kogumist, mille hulgast parimaid näidatakse järgmisel aastal Veneetsias kogu maailmale. Täpsemad juhised avaldame Valga valla kodulehel ja Facebookis.