Investeerimiskelmid otsivad ohvreid
11. september 2019, 10:49
Selle aasta kaheksa kuuga registreeris politsei- ja piirivalveamet 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Suurem osa kannatanuid elab Tallinnas ja keskmine kahju kuriteo kohta moodustas 11 000 eurot.
«Suurimad kahjusummad ulatusid üle 100 000 euro, kuid ligi kolmandiku moodustavad 10 000 – 50 000 suurused kahjud. Kelmid võtavad ära kõike, mida inimene on pahaaimamatult nõus «investeerima». Seejuures algavad kahjusummad 200-250 eurost,» ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Tema sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha «töötab» ja justkui toob tulu.
«Inimesele luuakse vale ettekujutus, et tema investeeritud summad kasvavad ja nii üritavad kelmid ohvrilt pidevalt ka lisaraha juurde küsida. Alles siis, kui inimene soovib tagasi saada kas või esialgse summa, selgub, et see ei olegi võimalik, mispeale inimene mõistab, et teda peteti ja pöördub politsei poole,» sõnas ta.
Kolm neljandikku ohvritest elab Tallinnas, petujuhtumeid on aga registreeritud ka Harjumaal, Virumaal ja Tartu maakonnas. Lisaks on registreeritud 18 juhtumit, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui «maakler» lubas aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellised lubadused päädisid kokku 93 000 euro suuruse lisakahjuga.
Tambre tõdes, et sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese enda kriitikameel. «Praegu on ohvreid väga erinevas vanuses: noorim kannatanu oli 22, kõige eakam 82-aastane. Rohkem olid altid kasutama võimalust «investeerida» keskealised inimesed vanusegrupis 55-64 aastat ja noored inimeses vanuses 22-34 aastat.»
TTJA kaubandustalituse juhataja Birgit Raamatu sõnul saab tarbija end kõige paremini kaitsta, kui kontrollib teenuse pakkuja tausta ja kasutab läbipaistva ettevõtja teenuseid. «Kui ettevõtja on tarbijale tundmatu ja tagant kiirustav, lisaks tundub pakkumine liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Kui inimene saab kõne, siis tuleb tarbijal säilitada rahu ja kindlasti võtta endale aega mõtlemiseks.»
Raamat lisas, et kui teenuse saamine eeldab ettemaksu, peab inimene hoolikalt jälgima, kellele ta teeb ülekande. «Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole. Kui tarbija seda teeb, ei laiene talle tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul ei saa tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet aidata, samuti nagu ka juhul, kui kaupleja ei ole pärit Euroopa Liidu riigist. Inimesed peavad lihtsalt meeles pidama vanasõna, et tasuta lõunaid ei ole olemast.»
PPA ja TTJA paluvad inimesi enda vara hoidmise nimel järgida lihtsaid nõuandeid:
- Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning «investeerimisspetsialistid» ei räägi eesti keelt.
- Ära lae tundmatu «maakleri» palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
- Ära edasta «maaklerile» andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist ja muud sellist teavet.
- Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
- Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
- Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000.
- Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
- Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.