/nginx/o/2019/08/09/12447896t1h2169.jpg)
Sellel nädalal toimusid Kagu-Eestis aset leidnud ametnike välitöid kokku võtvad kohtumised ministeeriumite ja kohalike omavalitsustega. Lepiti kokku, kelle juhtimisel ja millises ajakavas soovitakse jõuda välitöödelt kogutud lahendusettepanekute realiseerimiseni.
Kui augusti keskpaigas toimunud välitöödel arutati põhjalikumalt muuhulgas kaug- ja koostöökeskuste arendamise, Kagu-Eesti kruusateede tolmuvabaks muutmise, tööstus- ja ettevõtlusalade arendamise ning ettevõtlus- ja eluaseme laenude tagatiste teemal, siis äsjastel kohtumistel lepiti kokku täpsemad tegevuskavad, kuidas soovitud lahendusteni liikuda.
Välitööde ühe olulise tulemusena asub Põlvamaa arenduskeskus koostöös Valga- ja Võrumaa kolleegidega eest vedama kaugtöökeskuste võrgustiku tekkimist piirkonnas. „Kagu-Eesti on elukeskkonna mõttes paradiis, ent töökohtade ühekülgsus ja madalam palgatase on tinginud inimeste liikumise siit ära,“ sõnas Kagu-Eestis toimunud välitööde peakorraldaja ja rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Eveli Kuklane. „Täna on soodne aeg punuda Kagu-Eestis juba tegutsevad ja arendamisel olevad kaugtöökeskused võrku, et pakkuda mitmekülgset teenust.“
Sarnast koostööd Kagu-Eesti ettevõtlus- ja tööstusalade võrgustiku loomiseks hakkab eest vedama Võrumaa arenduskeskus. Hiljuti rahandusministeeriumi tellitud uuring näitas selgelt kätte Kagu-Eesti ühe olulise kitsaskoha: ettevõtluse arendamiseks pole Kagu-Eestis sobilikku kinnisvara eriti võtta. Kui näiteks kohalik ettevõtja soovib laiendada oma tegevust uuele krundile, siis tal pole üldjuhul aega oodata kolme kuni viit aastat, millal maa-, planeeringu- ja taristuküsimused lahendatud saavad. „Meil peab olema mõistlik valmisolek ettevõtlusarendusi vastu võtta. Arendushuvi on ettevõtjatel ju püsiv, ent avalik sektor ei suuda piisava paindlikkuse ja kiirusega reageerida,“ lausus Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots.
Samuti olulise lahendamist vajava probleemina kaardistati Kagu-Eesti kruusateede tolmuvabaks muutmise vajadus. „Kagu-Eestis on kruusakattega umbes 50% riigi maanteedest,“ ütles Tiit Toots. „Kruusateed on tõepoolest oluline kitsaskoht elukeskkonna, ettevõtluse arengu ning teenuste pakkumise jaoks. Muuhulgas nihutab see suurematest keskustest eemal asuvat Kagu-Eestist aegruumilises mõõtmes veelgi kaugemale.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostamas riigi teehoiukava, et välja selgitada, kuidas saada kruusateed tulevikus tolmuvabaks. Ühtlasi on ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on seatud eesmärgiks muuta arvestatava kasutusega kruusateed 2030. aastaks tolmuvabaks. Riigi teehoiukava valmib sel sügisel ning uuel aastal otsustab valitsus riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel, millises mahus on lähiaastatel võimalik teid tolmuvabaks teha.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös rahandusministeeriumiga on analüüsimas stsenaariume, kuidas ületada ettevõtluslaenude turutõrget, mis on samuti piirkonnas murekohaks.
„Suurimaks probleemiks ettevõtlusvaldkonnas on laenude saamine investeeringuteks,“ tõi välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede. „Kuna kinnisvara kiirmüügiväärtus ei taga vajalike laene, siis nõutakse lisatagatisi ja samuti on laenudel suurem intress. Olukorra leevendamiseks lepiti kokku, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös rahandusministeeriumi ja Kredexiga töötab välja meetme tööstuslaenude tagamiseks maapiirkondades.“
Välitööde tulemustest sünnib ministeeriumite ja Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste ühine tegevuste kava. Üheskoos partneritega vaadatakse aasta pärast üle, kuidas on kavasse võetud tegevused edasi liikunud. Selge on see, et kõigi arutatud tegevuste elluviimine eeldab koostööd ja ühist huvi. „Kagu-Eesti on välitöid ette valmistades näidanud ennast väga tugeva koostööpiirkonnana, mistõttu on rahandusministeeriumil tugev veendumus, et välitööd olid hea platvorm paljude tegevuste algatamiseks,“ rõõmustas välitööde peakorraldaja Eveli Kuklane.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)