Eesti Metsa Abiks ja keskkonnaamet pooldavad kevadsuvist pesitsusaegset linnurahu
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
14. september 2019, 08:46
Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks ja keskkonnaameti kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et lindude pesitsusaegset raierahu pole otstarbekas lahendada üksikteatistele eritingimuste seadmise, vaid üldise seadusemuudatusega.
Kui lindude pesitsusrahu tagamist soovitaks lahendada keskkonnaameti töötajaskonna abil, kes peaksid hakkama üksikteatistele eritingimusi seadma ning metsades lindude pesitsemist kontrollimas käima, siis vajaks see metsaosakonna juhataja Olav Etverki hinnangul vähemalt 27 lisaametniku tööle palkamist, samuti tekiks tarbetuid vaidlusi metsaomanike ja ameti vahel, mis tähendaks taas täiendavat töömahtu. Seevastu üldise pesitsusaegse raierahu tagamine seaduse täpsustamisel tagaks võimaluse teatiste väljastamise süsteemi reformimiseks, et viia see vastavusse looduskaitseseadusega, mis keelab pesitsevate metsalindude häirimise ja nende pesade hävitamise.
Ka õiguskantsler Ülle Madise on kevadsuviste raiete küsimuses leidnud, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
„Oleme täitsa nõus, et üldist seadustatud raierahu oleks mitmel põhjusel vaja,“ möönis keskkonnaameti looduskaitseosakonna juhataja Tarvo Roose, lisades, et ameti jaoks oleks kõige selgem lahendus, kui pesitsusrahu pidamine kirjutataks looduskaitseseadusesse üldnõudena ja kõigi raieviiside kohta. Keskkonnaameti hinnangul oleks esmajoones otstarbekaim kehtestada üldine pesitsusaegne raierahu kõikidel kaitsealadel, mis tagaks järglaste üleskasvatamise ajaks rahu nii lindudele kui loomadele ja oleks samas väheolulise mõjuga ka metsaomanikele.
Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonikoordinaatori Linda-Mari Väli ütlusel ootab kodanikuühendus keskkonnaministeeriumilt edasisi samme pesitsus- ja poegimisrahu tagamiseks kevadsuvistel raietel, tagamaks sellega looduskaitseseaduse sisuline täitmine.