Galerii: 400 inimest istutas Võru linna läbiva oja kaldale puid ja põõsaid

Võrus kogunes täna ligikaudu 400 inimest suurtele istutustalgutele. Kokku pandi Võru linna läbiva Koreli oja kallastel mulda 55 puud ja 900 põõsast.

Võru linna arendusnõuniku Tiina Hallimäe sõnul luuakse Petseri ja Vabaduse tänava vahelisel lõigul Koreli kalda-alale park, mis on ainulaadne just selle poolest, et sisaldab lisaks teistele puudele palju erinevaid paju liike. «Kokku tuleb Koreli pargialale 132 puud ja 2200 põõsast,» lausus Hallimäe ning lisas, et parki tuleb seejuures kokku 39 paju liiki.

Võru linna haljastuse ja linnakujunduse spetsialisti Anne Vahtla sõnul on pargis suur osatähtsus liigirikkusel. «Valitud on mitmesugused niiskuslembesed puu- ja põõsasordid, mis sobivad hästi oja liigniisketele kallastele,» rääkis Vahtla ning lisas, et paju dendropark tuleb Eestis omanäoline.

Istutustalgud olid üks osa reedel alanud kümme päeva kestvast keskkonnateemalisest koguperefestivalist «Roheline Võru». Festival avati reedel Võru keskväljakul. Ökoloog ja Tartu Ülikooli botaanikaosakonna vanemteadur Aveliina Helm rääkis, kuidas iga linlane saab liigirikkust hoida. Piret Päär jutustas aga lugusid paju kohta käivatest rahvapärimusest ja kombestikust, legendidest ning uskumustest.

Tegutses puidust esemete meisterdamise töötuba ning mahe- ja omatoodangu laat. Õhtu lõppes ansambli Öösorr kontserdiga.

Septembri lõpuks valmib Koreli pajupargi südamesse mängu-, spordi- ning puhkeala, mille ehitamine läheb maksma ligi 655 000 eurot. Koreli ümbrus on Hallimäe sõnul tulevikus põnev paik nii õppimiseks, sportimiseks kui lihtsalt vaba aja veetmiseks.

Puhkeala ehitustööde käigus rajatakse oja äärde Vabaduse ja Petseri tänava vahelisele alale muu hulgas laste mänguväljak, graniitsõelmetega ala, kus on võimalik harrastada näiteks petanki, õuesõppeklassid, parkuurimisala, virgestusala, kelgumäed, pajupark ning ujuvplatvorm.

Puhkeala rajamiseks sai linn toetust Eesti-Vene piiriülesest koostööprogrammist 2014–2020, mille märksõnad on keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine. Samuti kasutatakse aastateks 2019–2029 võetud investeerimislaenu.